Juhid ootavad IT-meestelt ärikeele tundmist

IT-inimestele heidetakse ette, et nad püüavad olla Delfi oraaklid. Nemad valdavad infot ning teavad, kuhu maailm pöördub ja mida inimesed tahavad. Selle müüdi kummutamiseks läksin teiste valdkondade tippjuhtide juurde ja küsisin, mida arvavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogiast nemad ehk kliendid. Rääkisin rea Eesti ettevõtete juhtidega, kelle mõtetel järgnevad teesid baseeruvad.

Esimese teemaderingina käsitlesime küsimust, kui oluline on IT organisatsioonile ning kui palju on juht kursis IT-küsimustega. Olulise teemana koorus kõigi juhtide mõtteavaldustest, et nn mitte-IT ja IT-inimesed peavad leidma ühise keele ning see keel on äri-, mitte IT-keel. Teenusele suunatud projektid ei saa olla IT-, vaid äriprojektid, tehnoloogia on vaid püstitatud ülesannete realiseerija. Kui IT on liiga tugev, hakkab see dikteerima, millist teenust tuleb turule pakkuda, ent domineerima peab turg, mitte tehnoloogia. Äriprotsessid on need, mis määravad IT tarbimise.

Samas olid juhid ühisel arvamusel tehnoloogia olulisusest: kui saab ehk välja mõelda äri, mida teha ilma kinnisvara, transpordi, logistika ja halduseta, siis täna pole enam äri, mida saaks teha ITta. Tehnoloogia on mõjuvõimas, ta on juba igal pool sees. Juhid tunnevad, et peavad olema IT arenguga kursis ja tegelevad sellega pidevalt. Samas kipub juhtide kompetents tehnoloogiavaldkonnas olema nõrk. Turul pakutakse juhtimisõpetusi, aga mitte IT-konsultatsioone sellest, kuidas äri efektiivsemalt teha. Kui organisatsiooni juht annab IT suunamise protsessi oma asetäitjale, annab ta sisuliselt käest ka võimu ettevõtte üle. IT on reaalne toetus müügile ja turundusele. Juht peab ITd nautima, toetama ja usaldama!