Ametniku vastutus algab veerandist miljonist

Ametnik võib oma õigusvastase tegevusega kahju tekitada vahetult riigile või omavalitusele, samuti eraõiguslikule isikule. Reeglina on riik ja omavalitsusüksus vastutavad ametniku poolt teenistuskohustuse täitmisel tekitatud kahju eest. Eesti seadused on riigivastutust oluliselt laiendanud, kuid siin ei ole veel jõutud euroopaliku tasandini.

Ametnikult väljamõistetava hüvitise suuruse määramisel arvestatakse tema majanduslikku olukorda, kahju suurust ametniku palgaga võrreldes, teenistuskohustuse iseloomust tulenevat riski, staa?ist tulenevat kogemuste puudumist, temale antud teenistusalaseid korraldusi ja juhiseid, samuti õigluse põhimõtet. Mittetahtliku kahju puhul ei tohi nõutav hüvitis ületada ametniku kuuekordset ametipalga summat.

Kui riik või omavalitsusüksus on hüvitanud eraõiguslikule isikule ametniku tekitatud kahju, siis riigivastutuse seadus annab võimaluse esitada regressnõue ametniku vastu, kuid jällegi piiratud alustel ja ulatuses.

Näiteks võib piirangu aluseks olla hüvitise ebaõiglus. Vaatamata sellele, et füüsilisest isikust ettevõtja või äriühingu juhtorganite liikmete tasudelt võetakse samuti röövellikku sotsiaalmaksu, ei kehti neile selliseid humaanseid piiranguid. Kuivõrd ettevõtja kulul elaval ametnikul on enam võimu ja võimalusi kahju tekitada, puudub vahetegemisel mõistlik ja eetiline põhjendus. Ametniku vastutus on siiski laiem kui tänaseni kehtivate sotsialistlike tööseadustega piiratud töötaja materiaalne vastutus.

Kahju sissenõudmise kord vastab iseenesest euroopalikule tavale. Kahju hüvitamiseks tehakse ametnikule kirjalik ettepanek, näidates ära põhjus ja kahjusumma. Vastamiseks tuleb ametnikule anda aega vähemalt kaks nädalat. Ettepaneku tegemise tähtaeg on piiratud kolme kuuga teadasaamisest, kuid mitte hiljem kui kolme aasta jooksul kahju tekitamisest arvates. See on tunduvalt lühem aeg kui äriühingu juhtorgani liikme vastu esitatava hagi aegumise tähtaeg.

Kui ametnik pole kahju hüvitanud, mõistab halduskaebuse alusel ametnikult hüvitise välja halduskohus, mille kohane õiguslik lahendus on tervitatav. Süüline varalise kahju tekitamine on avaliku teenistuse seaduse järgi distsiplinaarsüütegu, mille eest võib ametnikku karistada noomituse või trahviga kuni kümnekordse päevapalga ulatuses, madalamale palgaastmele üleviimise või teenistusest vabastamisega.

Kuriteo puhul ei ole ametniku materiaalne vastutus piiratud. Levinumateks kahju põhjustamisega seotud kuritegudeks on ametiseisundi kuritarvitamine ja ametialane lohakus. Lisaks kahju hüvitamise kohustusele ulatuvad karistusmäärad nende kuritegude eest rahatrahvist vangistuseni.

Ametiseisundi kuritarvitamine on ametiseisundi tahtlik ebaseaduslik ärakasutamine, millega kaasneb oluline kahju. Oluline varaline kahju on kümnekordsele minimaalpalgale vastav summa, s.o 24 800 krooni. Ametialase lohakusena käsitletakse ametiisiku poolt ametialase ülesande täitmata jätmist hooletu suhtumise tõttu, kui sellega on tekitatud suur kahju, milleks on praegu 248 000 krooni. Maailmapraktikas on pretsedenditu nii väikeste kahjude tõttu isiku kurjategijaks tunnistamine.

Kui tsiviilseadused välistavad riigile või omavalitsusele mittevaralise kahju tekitamise, siis Eesti paradoksaalsed kriminaalseadused tunnistavad ka mittevaralist kahju, nt riigi maine kahjustamist, kuriteo tunnusteks.

Ametialaste kuritegude sätted on sõnastatud nii, et kuriteoks on võimalik tunnistada ametiisiku igasuguse tegevuse, mis võis tekitada kasvõi teoreetilise kahju potentsiaali. Arvestades seda, et õigeksmõistmise tõenäolisus on meie kriminaalpraktikas alla ühe protsendi, võidakse kriminaalmenetluse kasuks otsustada ainuüksi põhjusel, et on selge, et õiguslikult nõrk kahjunõue ei pea vastu halduskohtu kontrollile. Õigusriigis tuleks pigem minna kahju kriminaalmenetluse välisete sissenõudmise võimaluste laiendamise teed.