Kergejõustikuliit sai priskeima toetuse

EOK peasekretäri Toomas Tõnise sõnul jagatakse alaliitudele toetusi tulemustepõhiselt. See tähendab, et sportlased jagatakse vastavalt tiitlivõistlustel saadud tulemustele kategooriatesse. A-taseme sportlased on kõige tugevamad ning saavad ka kõige suuremat toetust: näiteks sel aastal 300 000 krooni pluss veel 10 000 krooni kuus nn elamisraha. Kuid selliseid sportlasi sõidab augustis olümpiale vaid kolm: kümnevõistleja Erki Nool ning judokad Indrek Pertelson ja Aleksei Budõlin.

Tulemustepõhine süsteem tähendab ühelt poolt seda, et ringi sisse saada võib olla raske, ent ka seda, et sealt välja kukkumine on samuti väga järsk. Näiteks vehklemisliit sai nelja aasta jooksul EOK-lt 4,5 miljonit krooni, ent kuna olümpiale vehklejatel pääseda ei õnnestunud, siis langes nende igakuine umbes 100 000 krooni suurune toetus paarikümne tuhande peale. Kuidas vehklejatel õnnestub kaotusest toibuda, sõltub Tõnise sõnul sellest, kui edukalt nad võistlevad Euroopa ja maailmameistrivõistlustel.

Kas EOK jagatavast olümpiatoetusest alaliitudele piisab? Toomas Tõnise arvates kindlasti mitte. ?Sellest piisaks heal juhul 40 sportlase toetamiseks, aga me peame hoolitsema ju nii suve- kui ka talisportlaste pärast. Ent suurem nurinate aeg oli aastatel 1999 ja 2000, kui raha oli vähem ja süsteem ei olnud diferentseeritud.?

Loomulikult otsivad alaliidud lisaks riigi toetustele juurde ka sponsoreid. Näiteks kõige rohkem sportlasi olümpiale saatev kergejõustikuliit on jaganud sportlaste riided mõtteliselt pooleks. Paremal pool riietest on alaliidu sponsorid ning teisel poolel sportlase isiklikud sponsorid.