Oma huve ELis saavad kaitsta vaid ettevõtjad ise

Eesti ettevõtetel on ELis mitmeid konkurentsieeliseid. Need on eelkõige ettevõtete tulumaksuvabastus, madalamad tootmiskulud ja paindlikum tööturg. Edu võib osutuda aga lühiajaliseks, kui ettevõtjad ei astu samme saavutatu kaitsmiseks.

Mis ühendab Saksamaa kantsler Gerhard Schröderit, Prantsusmaa president Jacques Chirac?i, Rootsi peaminister Göran Perssoni ning Soome peaminister Matti Vanhaneni? See on hirm, et kõrgetele maksudele üles ehitatud sotsiaalkaitse süsteemid sunnivad ettevõtjaid lahkuma soodsama investeerimiskliimaga ELi liikmesriikidesse. Eesti ettevõtjatel ei maksa luua illusioone, et meie poliitikutel jätkub jõudu seista pikaajaliselt vastu Euroopa suurriikide püüdlustele uute liikmesriikide konkurentsieeliste kärpimiseks.

Täna töötatakse umbes 70% ettevõtlust puudutavatest õigusaktidest välja Brüsselis ning see proportsioon paraku kasvab. See on lõiv, mida tuleb maksta kauplemisloa eest ühtsel turul. Eesti poliitikute seatud eesmärki bürokraatlike regulatsioonide vähendamiseks võib pidada naiivseks. Protsess toimub pigem vastupidi: 10 uue liikmesriigi lisandumisega kasvab ka reguleerimist vajavate probleemide hulk. Vanad liikmesriigid nõuavad ühtsel turul võrdseid konkurentsitingimusi, mis tähendab survet maksusüsteemile ja ettevõtluskeskkonnale. Eesti tööandjate huve Eestis kaitseb Eesti Tööandjate Keskliit. Meie ametlikud läbirääkimispartnerid ettevõtluse-, sotsiaal- ja hariduspoliitika valdkonnas on valitsus ning Eesti Ametiühingute Keskliit. Oleme ainus ettevõtlusorganisatsioon, kelle katusorganisatsiooniks on Euroopa suurim ettevõtlusorganisatsioon: 16 miljonit Euroopa riikide tööandjat ühendav UNICE, mis on tööandjate poolne ametlik läbirääkimispartner ELi institutsioonidele ja Euroopa ametiühingute keskorganisatsioonile ETUC. Lisaks UNICE mitmesugustele komisjonidele on Eesti tööandjate esindajad nimetatud ka mitmetesse Euroopa Komisjoni nõuandvatesse organitesse.