PR-trikk töötab halvakspanust hoolimata

Supermodell kandideeris europarlamenti. Linnapea istus kasarmu lammutamiseks buldooseri rooli. Peaministrile tõid lapsed töö juurde kassi.

Suurettevõtja toimetas aprillinaljana seltskonnajakirja. Kirjaneitsi avaldas uudisteose ilmumise eelõhtul seeria aktifotosid. Kõiki neid ja paljusid analoogseid meediasündmusi nimetatakse õigustatult PR-trikkideks.

PR-trikk toimib enamasti hoolimata seda vahendavate ajakirjanike kriitikast või arvamusliidrite halvakspanust. Eriti siis, kui eesmärgiks on lihtsalt kellegi või millegi tuntuse suurendamine.

Auditooriumile aga muutub heaolu kasvades tsirkus leivast järjest olulisemaks. Ettevõte või organisatsioon, kelle suhtekorraldaja püüab tänase meedia vahendusel sõnumit sihtgrupini muljuda, on seega tõsiste probleemide ees. Spetsialistide seisukohad tuleb tõlkida tädimaali keelde, muuta need piltlikuks ja näitlikuks. Sajaleheküljelisest uuringust tuleb teha A4 formaadis pressiteade. Traditsioonilisest lepingule allkirjade andmisest peab saab telegeeniline atraktsioon.

Ning kui üldse pressikonverents korraldada, peaks seal tippjuhi kõrval olema ka keegi päevakangelastest. Kui meedias tervikuna on käimas karneval, siis organisatsiooni meediasuhete juhtimisel selgest ja arusaadavast sõnumist paraku üksi ei piisa.

Teades ühe või teise kanali ning nende auditooriumide ootusi, lavastatakse PR-spetsialistide poolt avamisi, vastuvõtte, kohtumisi valijatega, sissevaateid perekonnaidülli, pihtimuslikke intervjuusid ja muud sellist. Müüki paisatakse ümmargused numbrid ja suhtarvud, armsad lapsukesed, seksikad blondiinid ja karvased loomad.

Kuid kes kehtestab sõnumi taolisel pakendamisel reeglid? Kogu oma lugupidamises kolleegide nutikuse ning fantaasia ees tervitan mängujuhtidena siiski kõiki häid toimetajaid ja ajakirjanikke. Kes seejuures ikka ja alati süütult õlgu kehitades teatavad, et nende lugejate-kuulajate-vaatajate ootused ongi just sellised.