Eesti teleturg vajab Euroopalt ausat mängu

Märtsi algul Dublinis ELi ja liituvate maade televaldkonna ministrite kohtumisel olid näiteks Iirimaa, Rootsi, Austria, Belgia ja Eesti seisukohal, et maadel, kellele on suunatud teistest maadest tulevad teleprogrammid, peab olema õigus mõjutada teiste maade telejaamu, et järgitaks ka nende maade norme, kuhu programm on suunatud.

Hästi on teada ELi audiovisuaalpoliitika põhidokumendi, piirideta televisiooni direktiivi põhimõtted ühtsest ja vabast televisiooniteenuste turust ning teleprogrammide vastuvõtu ja taasedastamise vabadusest.

Samas on riigiti programmidele kehtestatud väga erinevad nõuded. Nii on tekkinud olukordi, kus näiteks riiki, mille kodumaistes telekanalites on alkoholireklaam keelatud, jõuab mõnelt teiselt maalt programm, milles need piirangud puuduvad.

Piiriülese telelevi probleemidel on ka majanduslik külg. Kui ühest riigist teisele suunatud teleprogrammis on põhiosa programmist sama kui lähtemaal, kuid vahetatud on reklaamiosa ning sel kombel võetakse teise riigi reklaamiturult tubli tükk reklaamiraha, on tegu ebaausa konkurentsiga. Teise riigi reklaamiturult võetakse tulu, kuid ei toodeta tegelikult saateid selle maa vaatajatele. Samal ajal elavad selle maa kommertskanalid ainult rahast, mis nad oma koduturul teenivad, olles sunnitud tootma head ja konkurentsivõimelist programmi. Ka Eestile on suunatud naabermaa teleprogramm, kus on spetsiaalselt siinsele turule mõeldud reklaamid, millega võetakse ära osa meie reklaamituru rahast.

Eesti toetab teleprogrammide vaba levi põhimõtteid. Kuid teleringhäälingu regulatsioonid peaksid ELis olema paindlikumad ning arvestama rohkem väikeriikidega. Eesti juhtiski Dublinis tähelepanu kõlvatu konkurentsi aspektile. Mitme riigi koostöö toel andis Dublini konverents positiivse nihke: Euroopa Komisjon nõustus alustama konsultatsioone asjast huvitatud riikidega.