• OMX Baltic0,04%314,57
  • OMX Riga−0,29%942,05
  • OMX Tallinn−0,02%2 147,37
  • OMX Vilnius0,14%1 508,78
  • S&P 5000,43%7 674,37
  • DOW 300,98%53 277,01
  • Nasdaq 0,43%26 180,46
  • FTSE 1000,64%10 816,56
  • Nikkei 225−0,58%65 631,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,59
  • OMX Baltic0,04%314,57
  • OMX Riga−0,29%942,05
  • OMX Tallinn−0,02%2 147,37
  • OMX Vilnius0,14%1 508,78
  • S&P 5000,43%7 674,37
  • DOW 300,98%53 277,01
  • Nasdaq 0,43%26 180,46
  • FTSE 1000,64%10 816,56
  • Nikkei 225−0,58%65 631,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,59
Pakendiseaduse eelnõu järgi hakkab klaasist, plastist ja metallist õlle- ning karastusjoogitaarale kehtima pant, mis on 1,5?3 krooni sõltuvalt pudeli suurusest.
Kuna joogipakend moodustab kaaluliselt 4% kõigist pakenditest, on tagatisraha rakendamine kohanud mitmete kaupmeeste vastuseisu: miks nii tühisele pakendiosale on vaja luua nii keerulist süsteemi?
Siiski hakkab tulevikus Eestis ringlema märkimisväärne, 380 miljoni krooni suurune pandiraha aastas. Selle raha kogujaks on kaupmees, kes pandisumma müüdava joogi hinnale lisab. Kuna süsteemi käivitamisel ei ole tõenäoline, et tagastatakse 100% joogipakenditest, siis jääb tagastamata pandiraha kaupmehele kogumiskulude katteks.
Nõukogude ajal oli pudelite tagastamine rahva seas üldiselt väga populaarne. Tudengid näiteks teadsid kõik peast, mitu ?tuletist? on võimalik kastist õllest võtta ? kastis oli 20 õlut, kui taara ära viia, sai veel kuus õlut, mis oligi kasti õlle tuletis.
Seaduse eesmärk laiemas mõttes on taaskasutuse määra tõsta seniselt 15 protsendilt vähemalt 50 protsendini, mis arvestades naaberriikide ? Soome ja Rootsi ? kogemusi, on täiesti reaalne. Euroopa Liit on kehtestanud taaskasutuse piirmäärad, mida Eesti peab hakkama alates maikuust täitma. Praegu me nõudele (taaskasutusse 50% joogipakendist) ei vasta ning kui me ka lähitulevikus sellega hakkama ei saa, tuleb trahvi maksta.
Küsimus pole selles, et peaksime trahvide kartuses uisapäisa totraid seadusi vastu võtma, vaid selles, kuidas ikkagi tagada inimväärne ja puhas elukeskkond ka meie lastele.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 17.08.26, 06:00
Enamikes linnades toimuvates üleujutustes pole süüdi ilm, vaid vananenud taristu
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

71.1%
17.5%
11.4%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele