ELi turu võlud ja valud

Toiduainetetööstus, kus Rakvere Lihakombinaat tegutseb, on põllumajanduse otsene käepikendus ja väljund. Põllumajandus Euroopa Liidus on ülepolitiseerunud, vabakaubandusega ei ole seal palju ühist, kõik on täpselt määratletud ja reglementeeritud. Täiendava konkurendi sisenemine ühisturule tundub nina toppimisena herilasepessa.

Võimalus eksportida oma toodangut Euroopasse on Rakverele täiendav ärisuund, aga samas ka täiesti selgelt riskide hajutamise võimalus. Me oleme Rakveres oma koduturuna defineerinud eelkõige Baltimaad, kus kehtib sarnaselt Euroopa Liidule kaupade vaba liikumise põhimõte.

Huvitav on süveneda, milline see Baltimaade vabakaubandus põllumajandustoodete vallas lihaturu näitel tegelikult on.

Läti on kehtestanud Eesti suhtes sealiha kaitsetollid, suurusjärgus 6 krooni kilo kohta. Eestile on küll eraldatud tollivabad impordikvoodid kuid nende maht võrreldes eelmiste perioodide tegelike kogustega on naeruväärselt väike. Eelnevast tulenevalt on meie sealiha eksport Lätti võrreldes näiteks eelmise aasta mai kuuga vähenenud üle kümne korra.

Leedu küll viimasel ajal meie suhtes piiranguid kehtestanud ei ole, kuid Leedu turu on üle ujutanud riiklikult subsideeritud ja üliodav Poola sealiha, millega me oleme sunnitud konkureerima. Kuuldavasti on selline olukord Leedu oma tootjatel kopsu üle maksa ajanud ja tõsiselt räägitakse kaitsemeetmete kehtestamise vajadusest veel enne liitumist.

Rakvere on läbi Ekseko ja Ekseko poolt juhitava lepingulise seakasvatuse ehk ?põrsaprojekti? suurim sealihatootja kogu Baltikumis. Viimase kolme aasta jooksul on Ekseko toodangust läbi Rakvere tapamaja suundunud eksporti stabiilselt 40 kuni 50% kogumahust, mis moodustab üle 400 tonni sealiha kuus. Eesti turg sellist kogust vastu võtta ei suuda, isegi osa selle sealiha paiskamine siinsele turule tähendaks Eesti lihatööstusele hüppelist laojääkide kasvu. Järelikult on sealiha eksport meile eluliselt vajalik.

Tänaseks on Rakverele Euroopa turg avatud ja esimene testkoorem sinke ka müüdud. Millised on tänaseks meie kogemused? Esiteks. Brüsseli bürokraatiaveskid jahvatavad aeglaselt. Oma taotluse eurotunnustuse saamiseks esitasime pärast pikka ettevalmistustööd ja suuremahulisi investeeringuid eelmise aasta veebruaris. Tunnustusele eelnevate ärevate kuude jooksul sai Rakvere Lihakombinaat erinevatest allikatest lootustandvat infot, et tunnustuse dokument on alla kirjutatud. Elasime usus, et kohe-kohe saame eksporti alustada, kuid tegelikult osutusid rõõmustavad teated korduvalt ennatlikeks. Ametlik teade Rakvere Lihakombinaadile tunnustuse väljastamise kohta ilmus 10. oktoobril.

Teiseks. Kui ise initsiatiivi ei näita, siis asi ei edene. Euroopa Liidu komisjonid lahendavad tõenäoliselt tuhandeid taotlusi, sinu oma on ainult üks nendest. Lahendamise käigus tekib tõenäoliselt alati väikeseid küsimusi ja takistusi, mis vajavad lisapingutust. Enamuse taotluse menetlemise ajast üritasime erinevate instantside abil protsessi käigul silma peal hoida ja kiireid lahendusi otsida. Meie õnneks olid seekord meie huvid ja Eesti riiklikud huvid kokku langevat; Eesti riigiametnikud tegid palju, et meid aidata, olgu siis tegemist ametliku või kuluaarides tehtava tööga.

Kolmandaks. Juhiluba (tunnustus) annab õiguse liikluses osaleda, see ei tähenda veel et euroliikluses hakkama saad. Meie imestuseks ei olnud kauaoodatud eurotunnustus piisav, et eksporti alustada. Olles soovitava koguse kaupa kokku korjanud (eksportida tohib ainult seda kaupa, mis on pärast tunnustuse saamist toodetud), asus meie klient taotlema Brüsselist tollimaksuvaba kvoodi eraldust sealiha impordile Eestist. Novembri lõpus sisse antud taotluse tulemusel jõudis 29. detsembril ELi piiripunkti Soomes paberkandjal dokument kvoodi eralduse kohta. Koorem, mida meie klient oli plaaninud realiseerida enne jõuluperioodi algust ületas piiri selle aasta 9. jaanuaril. Selleks ajaks oli olukord turul loomulikult oluliselt muutunud.

Meie jaoks tähendas ?Euroopa koorma? ettevalmistus päris suurt kodutööd: valisime toote ja pakendi, kooskõlastasime ja kontrollisime mitmekordselt üle ELi poolt nõutavad märgistuse, etiketeerimise, veterinaarsertifikaadi ja labori analüüside nõuded. Meie ponnistused aga kahvatusid meie kliendi katsumuste kõrval. Kvoodieralduse väljaajamine Brüsselist osutus keeruliseks, igal juhul sai ta pahaaimamatult palju rohkem peavalu kaela kui oodata oskas. Ma arvan, et ennem järgmist ostu kaalub ta tõsiselt, kas asi seda väärt oli.

Tänaseks on meie koorem kliendini jõudnud ja loodetavasti ka ära tarbitud. Veebruarisse plaanime järgmist koormat, mis seekord läheb loodetavasti pisut lihtsamalt. Samas on raske leida kliente kes viitsiksid meie üksikute koormate pärast suuremat pingutust ette võtta, pakkujatest juba puudust ei tule. Pärast 1. maid peaks olukord märgatavalt lihtsustuma, siis oleme juba üks omadest ja meie müügimahud peaksid loodetavasti kiiresti kasvama. Seniks on aga lohutav teada, et kui Balti turul peaks asjad sealihaga päris hulluks minema, on meil vähemalt osa riski hajutatud.