Riik ja riskikapitalifondid

Riskikapitali pakkumise soodustamiseks on riigil mitmeid võimalusi. Et leida Eestile sobivaim lahendus, koostati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel uuring, kus toodi esile alternatiivid.

Ettepanekute järgi saab riik fondi loomisel osaleda kas täiemahulise investeerijana (nt Soome SITRA), garantii pakkujana või osalise investeerijana, kaasates erakapitali. Esimese skeemi puhul leiab riik kogu vajamineva kapitali oma vahendeid kasutades. Kuna riik kontrollib juhtimisfunktsioone, on seetõttu investeerimisotsuste protsess lihtsam. Investeeringud saab otseselt suunata strateegiliselt olulistesse tegevusharudesse, mis tagavad majanduse jätkusuutlikkuse. Samas võib sellise skeemi puhul kujuneda ohuks fondi juhtimise kompetentsi puudumine.

Garantiifondi eesmärk on pakkuda kas tehnoloogiapõhistele ettevõtetele või neid finantseerivatele riskikapitali pakkujatele tuge võimaliku ebaõnnestumise korral. Pakutav garantii vähendab oluliselt finantseerija poolset riski, kuid ei suurenda otseselt juurdepääsu riskikapitalile.

Kolmanda alternatiivina luuakse erasektori ja riigi koostööfond, kus investeeritakse mõlemalt poolt samaväärne kapital. Skeemi eeliseks on suurem fondimaht ning võimalus jagada finantseeritavate projektide riski mitme osapoole vahel. Samas väheneb koostööfondi puhul riigi võimalus riskikapitali investeeringuid valdkondlikult suunata.

Riigi ülesandeks jääks leida kaasinvesteerijad ning sobiv organisatsioon fondi juhtimiseks. Kui valida avaliku sektori poolse fondi või garantiifondi loomise võimalus, on meil võimalik toetuda olemasolevatele institutsioonidele. Nii EAS kui Kredex saaksid tegutseda riigipoolsete investoritena ettevõtete omakapitali. Selline lähenemine toob esile vajaduse täiendava kompetentsi loomiseks ning fondihaldurite koolitamiseks, mis võib neelata märkimisväärse osa planeeritud fondimahust. Juhtimiskulusid ei saa kindlasti alahinnata, kui fondi poolt tehtavate investeeringute hindamiseks on vajalik kaasata kompetentsi väljastpoolt riigistruktuuri.

Koostööfondi puhul toob erakapitali kaasamine fondijuhtimisse kaasa investeeringute hindamiseks vajaliku oskusteabe. Sobivate partnerite poolt lisandub loodavasse institutsiooni peale finantsvõimenduse ka kogemus projektide pikaajaliseks arenduseks.

Selline lähenemine võtab arvesse turul tegutsemise loogika ja otsused finantseerimiseks tehakse mitte ainult projektide tehnoloogilist, vaid ka tegelikku turupotentsiaali silmas pidades. Riik toimiks siin pigem katalüsaatori kui peamise investorina, sekkudes fondi juhtimisse strateegilisel tasandil. Riigi poolt eraldatud kapital saab nõnda osaluse erakapitali poolt juhitud investeeringutes.

Riskikapitali fondi planeerimisel peame endalt peagi küsima, kas uue fondi loomisega kaasata täiendavaid erasektori investeeringuid ning fondijuhtimise kompetentsi või peaks riik täitma tühimiku riskikapitali pakkujana üksinda. Oma seisukoha fondi loomise valiku osas esitab oma tänasel istungil ka Teadus- ja Arendusnõukogu.