Pistise andmise pealt tuleb tasuda tulumaksu

Tulumaksuseaduse muutmise tulemusena ei loeta erisoodustuseks kulutusi töötajate transpordiks elu- ja töökoha vahel, kui ühistranspordiga ei ole võimalik seda teekonda läbida mõistliku aja- või rahakuluga. Tööandja ülesanne on tõendada maksuametile, et konkreetsel juhul oleks tööletulek ühistranspordiga võimatu või ebamõistlikult kulukas või aeganõudev.

Lisaks täpsustatakse, et erisoodustus on igasugune tööandja poolt töötajale antud rahaliselt hinnatav soodustus, sõltumata selle üleandmise ajast. Seega sätestab seadus nüüd selgesõnaliselt, et ka näiteks enne töölepingu sõlmimist või pärast nõukogu liikme kohalt tagasikutsumist vastavast suhtest tulenevad hüved tuleb maksustada erisoodustusena.

Kingituste ja annetuste maksustamise osas on muudatuseks see, et äriühingu poolt ametiühingule või erakonnale tehtud annetused ja kingitused on alati tulumaksuga maksustatavad.

Pistis ja altkäemaks loetakse ettevõtlusega mitteseotud kuluks. Kui näiteks tuvastatakse, et konsultatsioonitasu on tegelikult altkäemaks, siis maksustatakse seda tulumaksuga isegi siis, kui on olemas vajalik algdokument ning seotus ettevõtlusega on põhjendatud. Kui eelnõu esimese versiooni kohaselt sooviti tulumaksust vabastada näiteks maksuintressi, seaduse alusel määratud trahvi, sunniraha jms tasumine, siis vastu võetud seadusega sellist muudatust kahjuks ei ole tehtud ning endiselt tekib karistuste kumuleerumine.

Positiivne muudatus on tehtud seoses n-ö nulldeklaratsioonide esitamise kohustusega. Nimelt peab maksudeklaratsiooni TSD igakuiselt esitama üksnes registreeritud käibemaksukohustuslane. Kõik ülejäänud juriidilised isikud peavad käesolevast aastast esitama TSD ainult nende kuude kohta, mil on tehtud maksustatavaid väljamakseid.

Seoses residendi palgatulu maksustamise muudatustega on tehtud muudatusi ka tulumaksu kinnipidamise osas. Nimelt ei pea enam välismaal töötamise eest Eesti residendile makstavalt töötasult tulumaksu kinni pidama tingimusel, et väljamakse tegijal on välisriigi maksuhalduri tõend väljamakse maksustamise kohta välisriigis. Sama põhimõte kehtib ka juhtimis- ja kontrollorgani liikme tasu puhul.

Oluline muudatus on tehtud maksulepingus sätestatud madalama maksumäära rakendamise regulatsioonis. Nimelt ei piisa enam residentsuse tõendist, vaid vaja on tõendada ka tulu saav isik. Sellega soovitakse tagada, et dividendi- ja intressimakse ning litsentsitasu saaja oleks tegelik kasusaav isik (beneficial owner).

Veel võib nimetada täpsustavaid muudatusi, mis on tehtud füüsilise isiku tulu mõiste osas. Nimelt sätestatakse, et füüsilise isiku maksustatavaks tuluks ei loeta seoses teise isiku tegevusega dokumentaalselt tõendatud kulude hüvitamiseks makstavaid summasid, kui inimene ei saa sellest rahaliselt hinnatavat hüve.

Siin ei ole tegemist sisulise muudatusega, vaid selgitava sättega, mis loodetavasti murrab ka maksuhalduri kohati liiga formaalset lähenemist töötaja või muu isiku poolt tehtud kulude hüvitamisele (näiteks telefonikulud).

Samuti sätestatakse selgitavalt, et kohtu poolt välja mõistetud varalise kahju hüvitis ei ole isiku tulu.