Tõenäoliselt jätkub aktiivne nõudlus ja hinnatõus äärelinnas seni, kuni turule tuuakse piisav kogus ostjatele reaalselt alternatiivi pakkuvaid uuselamuprojekte. Praegu valitseb olukord, kus uued korterid hinnaklassis 12 000?13 000 kr/m² müüakse tavaliselt ära juba enne avalikku pakkumist ning rõõmu neist saavad tunda vaid kiiremad. Valdav enamik korteripakkumisi algab hinnatasemelt 13 000?14 000 kr/m², mis suuremale osale ostjatest jääb täna paraku veel kättesaamatusse kõrgusse.
Äärelinna üldisest oluliselt kiirem hinnatõus on tekitanud anomaalia, kus kesklinna elamispindade hinnad ületavad magalate kortereid vaid napi 20% võrra.
Hinnates asukoha, elukeskkonna ja arhitektuurilisi erinevusi, võib vahet selgelt liiga tagasihoidlikuks pidada. See soosib viimase aasta jooksul suhteliselt stabiilsena püsinud kesklinna elamispindade hinnatõusu lähitulevikus.
Erinevalt elamispindadest pole sügisperioodil Tallinna kommertspindade üürihinnad märkimisväärselt muutunud. Nii büroo-, teenindus- kui tootmis-ja laopindade üüriindeksites polnud möödunud kvartaliga võrreldes põhjust muuta ühtegi näitajat.
Kuigi 2004. aastal on turule tulemas mitmeid uusi büroohooneid, pole tänaseks konkurentsivõitlus veel hinnatasemele mõju avaldanud. Mõnevõrra on pakkumise kuhjumist ja sellest tulenevat võimalikku hinnasurvet aidanud vältida paari ärihoone valmimise edasilükkamine.
Elamumaa müügiturg on püsinud jätkuvalt aktiivsena, kuid korteritega võrreldavat ostubuumi praegu veel toimumas ei ole. Hinnad on siiani jäänud suvisele tasemele. Tõenäoliselt lükkub ostuhuvi kiire kasv 2004. aasta kevadesse, mil suur osa potentsiaalsest ostjaskonnast püüab enne ELiga liitumist ning käibemaksu lisandumist ennetada hinnatõusu. Loodetavasti see siiski hüppelist hinnakasvu kaasa ei too, kuna täna on erinevates arendusprojektides pakkumisel enneolematult suur hulk krunte, mille realiseerimisest on arendajad väga huvitatud.
Seotud lood
Kui kiiresti jõuaksid liitlasväed ja nende tehnika vajadusel Eestisse ning siin ühest piirkonnast teise? Mis juhtub aga siis, kui mõni oluline sild või teelõik langeb rivist välja? Need ei ole enam lihtsalt küsimused peas või paberil, vaid osa Eesti julgeolekust ja kriisivalmidusest.