Ida-Virumaa ärimeest Sulev Reelot juhib vaist

Mis on Teid Ida-Virumaa regioonis kinni hoidnud? Kas mõnes teises regioonis poleks lihtsam tegutseda ja äri ajada?

Kahtlemata on lihtsam. Praegu aga on äratulemiseks vale aeg, sest nüüd tundub, et areng hakkab siiski ka selles piirkonnas toimuma.

Olete töötanud põllumajanduses, kaubanduses, kinnisvaraäris. Mis on valdkondade vahetamisel olnud peamiseks põhjuseks?

Olulisi tagasilööke polegi olnud. Sisuliselt liigub asi ikka positiivses suunas. Samas aga võib tagasilöögiks pidada seda, kui valitsuses ei tunnetatud ära, et side Tallinna ja teiste Eesti regioonide vahel võib rebeneda. Liiga suurte kääride tekkimine takistas investeeringuid. Ida-Virumaa turg ei tulnud lihtsalt järele.

Turismiga on lihtsam, kuna turismi ei müüda kohalikele elanikele. Turism on eksport ja sellega sai kohalikust ostujõu ringist välja murtud. Nüüd küll peaks kiirem edasiliikumine toimuma, sest Ida-Virumaa on Euroopa Liidu idapiir ja ka Peterburi pole siit kaugel.

Kuidas suhtute rahasse?

Kui töötaja saab palka, siis tal on vajadus seda kulutada, sest järgmine palk on kohe peagi tulemas. Kui töötaja aga vallandatakse, siis sel hetkel ta lõpetab suurema tarbimise.

Äris on täpselt samuti. Keegi sind ei vallanda, aga kui tunned, et hetkel ei lähe päris hästi, tuleb hakata raha akumuleerima ja hoolega täpsustama, kuhu olemasolevat raha paigutada. Kui üks ettevõte või ettevõtja aga lakkab investeerimast, siis on lõpp kiire tulema.

Mis on peamiseks motiiviks tööelus?

Tahtmine alati midagi teha.

Kuidas väldite pingeid?

Inimene tunneb pinget siis, kui ta kardab kaotada. Kui kaotushirme pole, pole ka stressi. Niikaua kui ettevõte areneb, ei teki stressi, sest asi liigub. Stagnatsiooni puhul tekib stress, kui inimene tunnetab tagasilööke ja regressi, olgu siis isiklikus elus või äris. Kui näed, kuhu poole edasi liikuda, siis stressi ei teki. Peab olema idee, mille nimel tegutseda, mis arendab ja toob olukorrast välja.

Milline on Teie lähim tööalane väljakutse?

Kuna sanatooriumiäri hakkab rohkem muutuma kuurordiäriks, kus on ühendatud puhkus ja vaba aja veetmine, on meil ees suured laiendused. Kolme aasta jooksul arendame välja turismikeskuse koos kämpingu, veekeskuse, basseinide ja saunadega. Sellega suureneb kohtade arv 1/3 võrra. Rahaliselt läheb see sama kulukaks kui senised investeeringud kokku.

Kas Peterburi lähedus on tulnud kasuks?

Sakslaste jaoks on näiteks Pärnu ja Toila vahemaa väga väike, nad vaatavad kaardilt seda, kus asub Peterburi ja soovivad ühe reisiga ka Venemaad külastada.

Milline on Teie arvates Ida-Virumaa lähim perspektiiv?

Ida-Virumaa raskemad ajad on möödas. Ida-Virumaa jaoks on kasulik nii ELiga liitumine kui ka kitsenduste kaotamine Venemaa piiril. Põlevkivi ja rasketööstuse osas on stabilisatsioon juba toimunud. Perspektiivi on veel energiamahukatele tööstustele ning kindlasti hakkab ka Tallinna?Peterburi maanteeäär elavnema.

Bruno Uustal, Toila valla volikogu liige, Aseri vallavanem

Sulev Reelo on seda tüüpi mees, kes tunnetab omavalitsuste rolli regiooni ettevõtluse arendamisel. Olles Jõhvi volikogu liige, on ta mõistnud, et läbi keskkonna ja miljöö arendamise areneb kogu regioon. Kohalike omavalitsuste ühes suunas tegutsemiseks on ta hoogsalt lobitööd teinud. Näiteks rannavalve käivitamise projekt. Reelo on algatanud turismi arenduse Toila piirkonnas, kuhu on kaasatud ka kohalike ettevõtjate enamik. Leian, et Sulev Reelot iseloomustab järjekindlus ja püüdlus otsida probleemidele uusi lahendusi.