Autori arvamuse järgi on kehtivas seaduses sätestatud piirmäärad enamike ostjate puhul ebamõistlikult madalad ning vajaksid tõstmist. Kehtiva riigihangete seaduse puhul on tegemist kohati detailideni reguleeritud kohustuslike protseduuride ja menetlustega, keeruliste vorminõuete järgimisega. See teeb aga kogu hankeprotsessi enda küllalt kulukaks ja kergelt vaidlustatavaks. Tegelikult püütakse selle keeruka regulatsiooniga vältida korruptsiooni.
Kas kehtiv seadus seda tegelikult tagab ? on vastus pigem eitav. Suur osa hankeid ei ole avalikud, vaid on läbi viidud muid seaduses lubatud menetlusi kasutades. Tehniliste tingimuste kasutamisel muutuvad ootamatult oluliseks asja kasutamise aspektist tühised detailid. Näiteks sõiduautode ostmisel auto kere pikkus millimeetrites või kella asukoht auto armatuurlaual. Olulised hanked jäävad realiseerimata, kuna vaidlustatakse käskkirjale alla kirjutanud isikule antud volituse vorminõudeid. Lapsi vedavad koolibussid aga sõidavad talvel suverehvidega, kuna väidetavalt osutuks talverehvide riigihanke korraldamine niivõrd komplitseerituks, et olemasoleva ressursiga ei suudaks keegi seda läbi viia. Rahulolematud on nii ostjad kui pakkujad.
Mida toovad riigihangete seaduse teadaolevad muudatused? Hankeks kuluva protsessi enda maksumus suureneb ning ostja positsioon muutub ebakindlamaks. Suureneb standardite osatähtsus. See omakorda eeldab ostjal vastava kvalifikatsiooni olemasolu.
Lisaks ilmneb seaduse eelnõu lugedes, et tugevneb vaid-lustava(te) pakkuja(te) positsioon. Uute muudatuste järgi võib pakkuja, lisaks kahju hüvitamise nõudele, nõuda ostjalt ka saamata jäänud tulu, kui ta tõendab, et hankeleping oleks tulnud temaga sõlmida, kui ostja ei oleks riigihangete seadust rikkunud.
Autori arvamuse järgi on põhjendamatu regulatsioon, mis sunnib 100 000kroonise maksumusega asja ostmiseks või teenuse tellimisele kulutama protsessile 30?50 tuhat kr.
Mida tooks kaasa riigihangete piirmäära tõstmine? Peamine oht seisneb ostja korruptiivses käitumises ? ta võib näiteks asja osta või teenuse tellida endaga seotud või tuttavalt isikult, ta võib asja ostes talitada ebaotstarbekalt, tõstes esile tühiseid detaile, ta võib ressurssi kasutada ebamõistlikult, makstes ülemäära palju.
Põhiküsimuseks on avalike vahendite optimaalne kasutamine, kusjuures peab olema välditud asjaosaliste korruptiivne käitumine. See aga ei pea olema tingimata reguleeritud Riigihangete seadusega. Võimalikku korruptiivse käitumise ohtu vähendavad nt avaliku teenistuse seadus, korruptsioonivastane seadus, riigivastutuse seadus. Piirmäärad riigihangete seaduses võiksid olla sarnased, sõltumata ostja isikust: asjade ostmise ja teenuste tellimise korral ? 2 mln krooni, ehitustööde korral ? 4 mln kr.
Seotud lood
Kaasaegne
ärireiside korraldus peab olema kiire, mugav ja paindlik. Töötaja soovib tavapärase lennu ja hotelli broneerida võimalikult lihtsalt, ettevõte aga vajab ülevaadet reisikuludest, selget reisipoliitikat ning kindlust, et reisija saab vajadusel kiiresti abi. Lihtsa ärireisi saab töötaja ise broneerida, kuid keerulisema marsruudi, viimase hetke muudatuse või ootamatu olukorra puhul muutub oluliseks professionaalne reisiabi.