Ohtlike veoste kesklinnast kadumine võtab aega

Kolinal läbi Tallinna südame loksuvad naftarongid on pikka aega pinnuks silmas nii keskkonnakaitsjatele kui linnaelanikele. Otsus aastast 1998 näeb ette keskkonnaekspertiisi tellimist, ohtlike vedude mahu kasvu peatamist ning naftaproduktide väljaveo lõpetamist aastaks 2003. Ometi otsustas Tallinna linnavolikogu keskkonnaohtlike veoste transiidi lõpetamise esialgset tähtaega edasi lükata kuni aastani 2007. Kindlasti ei ole Tallinna linn loobunud mõttest ohtlikud veosed kesklinnast välja saada. Sarnased protsessid toimuvad ka teistes Euroopa linnades. Näiteks Helsinki planeerib igasuguste linna läbivate kaubavedude lõpetamist aastaks 2006, mil valmib uus sadam Helsingist ida pool.

Hoopis iseküsimus on, kuidas seda protsessi korraldada. Helsingis on diskussioon kaubavedude lõpetamise kohta käinud tänaseks juba üle kümne aasta. Vedude korraldamisega otseselt seotud ettevõtjad on olnud diskussioonis osalised kõige varasemast staadiumist peale. Niisamuti keskkonnaorganisatsioonid, ministeeriumid ja mõistagi linn. Riik osaleb uue sadama jaoks vajaliku infrastruktuuri väljaehitamises, finantseerides poole kommunikatsioonide maksumusest. Vedude ümbersuunamiste graafikud on koostatud koos ettevõtetega ja neile ammu teada.

Tallinnas on protsess käinud hoopis teistmoodi. Asjade loomulik käik eeldanuks linna, riigi ja eraettevõtjate koostööd vedude järkjärgulisel vähendamisel Tallinna kesklinnas ning nende ümbersuunamiseks vajaliku infrastruktuuri arendamisel. Tegelik elu arenes suisa vastupidises suunas: kesklinna läbivate ohtlike veoste maht kasvas, vedajad investeerisid uutesse mahutitesse ja rajatistesse ning kõige krooniks sõlmis riigiettevõte Tallinna Sadam ohtlike veoste vedajatega 25aastased lepingud. Seega võiks öelda, et riik loopis linna keskkonnasäästlikele kavadele lausa kaikaid kodaraisse, kuigi mõlema avaliku sektori tasandi huvi peaks olema kodanike eest seismine. Mõistagi võiks Tallinn öelda, et kuidas küla koerale, nii koer külale ja panna ohtlikele veostele ühel päeval lihtsalt veto ? vaadaku vedajad ja Tallinna Sadam ise, kuidas hakkama saavad. Kuid siin on mitu aga. Kuid siin on mitu aga. Esiteks tähendab see umbes tuhatkonna inimese töötajäämist. Teiseks on Tallinn koos Paljassaare sadamaga saanud Tallinna Sadamalt kaasavaraks mitmed kohustused, s.h noodsamad lepingud. Võib juhtuda, et hüvitised firmade heas usus tehtud investeeringute eest tuleb kanda Tallinna maksumaksjal, olgugi et need lepped sõlmiti Tallinna tahte vastaselt.