Illegaalne kapital huvitub euroliidu toetusfondidest

Globaalse konkurentsisurve tugevnemine ja üldine majanduslangus suurendab illegaalsete majandusorganisatsioonide huvi Euroopa Liidu eelarve vastu. EL nimetab varimajandust toetavat finantseerimispraktikat irregulaarsuseks ja vahest ka finantspettuseks. Eesti jaoks tähendab süvenev trend üha suurenevat vajadust jälgida eurorahade kasutamise sihtotstarbelisust ja finantseeringu läbipaistvuse pidevat tõestamist Brüsselis.

Üldine majanduslangus peegeldub tulumäärade vähenemises sellistes valdkondades, nagu narkokaubandus, salakaubavedu, hasartmängud, relvakaubandus, inimkaubandus jms, mis seab raskesse olukorda nimetatud aladel elatust teenivad organisatsioonid. Ainukese tõusva rentaablusega valdkonnana võib viimaste aastate lõikes välja tuua prostitutsiooni. Illegaalsete majandusrühmituste jaoks on kriitilise tähtsusega alternatiivide leidmine, kuna üha suuremaid sissetulekuid on vaja kasvavate organisatsioonide üha suurenevate vajaduste rahuldamiseks ja üha hoogustuvaks tõrjeks korrakatisestruktuuride vastu.

Hinnanguliselt 10?15 ELi eelarvest arvatakse kuluvat irregulaarsustele, mis tähendab, et raha ei lähe eelarveridadelt välja täpselt eelnevalt kehtestatud printsiipidele ja põhimõtetele. Kui suure osa irregulaarsusest moodustavad otsesed pettused, on raske hinnata, kuna pettuste puhul on eeldatav juba algne tahe raha mitteplaanitult kasutada. Lisaks sellele koguneb irregulaarsusi puudutav informatsioon Brüsselisse liikmesriikidelt, millel on igal ühel oma lähenemine ja arusaam finantskuritegevusest. Samuti saab tehinguid pettuseks nimetada alles sellest hetkest, kui konkreetne juhtum on kohtust läbi käinud ja kohus on seda vastavalt tõlgendanud. Kohtulahenditeni läheb aga pikalt aega ja tekib olukord, kus fondirahade pettusi puudutav statistika ajas oluliselt muutub.