Turvaauk Siim Kallase emapalga ettepanekus

Teisisõnu, investeerides aasta vältel riigimaksudeks 5230 krooni kuus oleks võimalik saada aasta vältel hüvitist 8200 krooni kuus. Investeeringu tootlus ca 57, aasta jooksul "puhtalt kätte" ca 35 000 krooni. Pole paha. Suurendades kuupalka 30 000 kroonile ehk igakuist investeeringut ca 16 000-le, langeb tootlus küll 50-le, ent "puhtalt kätte" summa kerkib juba sajale tuhandele. Kusjuures kõik oleks "õige", maksud on ausalt makstud, mingit alust hüvitise väljamaksmisest keelduda ei ole. Kui Reformierakond näiteks koalitsioonikaaslaste survel tulumaksu 20-le alandada ei õnnestu, oleks kättesaadav netohüvitis küll veidi väiksem, ent investeeringu tootlus jääb siiski üle 40.

Mõistagi ei suureneks sündivus üksnes sellise investeerimisvõimaluse pärast. Ent mõnel, kel lapsesaamine niigi plaanis, võib tekkida kiusatus seda olukorda raha kasvatamiseks ära kasutada. Väikefirmas ikka jõuab kokkuleppele ise endale palga maksmises, kaotajaid ju ei ole. Võimalik oleks ka FIEna arvele võtta ning "ettevõtluse tulu" kasvõi tuttavatelt kokku laenata.

Kõige nukram, et sellised lood ei ole tegelikult utoopia. Kuritarvitamise võimalused olid olemas vanas ravikindlustusseaduses ning sellele, et taolisi võimalusi ka kasutati, viitavad haigekassale esitatud poole miljoni kroonini ulatunud hüvitisnõuded.

Varem võeti hüvitise arvutamisel aluseks eelmise 6 kuu töötasu ning hüvitist maksti 126 päeva ehk ca 4 kuud. Uue seadusega pikendati keskmise töötasu arvestamisel aluseks võetavat perioodi 6 kuult aastale ning sellega investeerimisvõimalus kadus. Hüvitise maksmise perioodi pikendamine 12 kuule avaks aga uuesti alles hiljuti suletud turvaaugu.

"Turvaaugu" kinnitoppimiseks on küll võimalusi, ent need moonutaksid Reformierakonna algset ideed. Üks võimalus "kasumivõtmist" piirata on kehtestada hüvitisele maksimumsuurus ehk nn lagi. Maksimumhüvitis peaks samas olema suhteliselt madal, mis teeks aga Reformierakonna idee küllalt sarnaseks Mõõdukate või Res Publica ettepanekutega.

Teiseks võimaluseks oleks pikendada keskmise töötasu arvestamisel aluseks olevat perioodi kalendriaastalt 18 kuule. Ent see oleks halb variant, sest tähendaks sisuliselt, et riigi poolt soositud laste vanusevahemik pikeneks juba üle kolme aasta. Kui ema on lapsega aasta kodus olnud, tuleks mõnelgi emal vahepeal töötada veel üle kahe aasta, et oma keskmise palga suurust hüvitist saama hakata.

Kolmas võimalus oleks võtta hüvitise arvutamisel aluseks rasestumisele eelnenud perioodi palk, et välistada võimalused palga kergitamiseks peale seda kui lapsesaamine on juba teada. Aga ka selle variandi juures oleks tehnilisi probleeme.

Lõppude lõpuks on need kõik detailid. Ent meenutame Winston Churchilli kuulsat ütlust "Saatan peitub detailides". Ning tõesti, see ütlus kehtib mitmete eile lõppenud valimiskampaanias väljakäidud ettepanekute kohta. Sellist aega, kus valimiskampaanias esitatakse ideid, mis oleksid terviklikud ja ka oma detailides läbi töötatud, jääb veel oodata.