Edukuse mõõdupuu

Üli- ja kõrgkoolid võitlevad üldiselt selle vastu, et anda otsustamine õppija kätte. Kõik ümberkorraldused hariduselus on seni põrkunud haridussüsteemi sisemistele vastuoludele. Kõrgharidus või üldharidus, riigiülikoolid või eraõppeasutused, maksuline haridus või tasuta haridus, keskpärased koolid või eliitkoolid, keskpärased õppejõud üksikute heade vastu ? need on otsused, kus ühel hetkel peab hakkama tegema valikuid. Maailm ja Eesti avatus maailma sunnivad meid otsustama. Mida kiiremini me taipame, et tugev kõrgharidus on suur rahvusvaheline äri, seda parem. Mida kiiremini me lahutame kõrg- ja ülikoolihariduse riigist, seda parem. Ja kuidas sa kõike seda ikka muul moel reguleerid, kui mitte raha abil. Kaheksa aastat tagasi olid meie ideed väga halvustatavad. Täna on, nagu kutselise kaitseväe puhulgi, elu ise tegemas oma korrektiive.

Meie ettepanekute lähtekohad on järgmised:

1. Üldharidus peab olema riigi ja omavalitsuse poolt rahastatav ja tugev. See on Euroopa eelis Ameerika ees.

2. Kõrg- ja ülikoolid tuleb muuta eraõiguslikeks, kaasata nendesse erakapital.

3. Õppimise eest tuleb maksta sellist õppemaksu, mille ülikoolid kehtestavad.

4. Riik muudab õppelaenusüsteemi selliselt, et üliõpilane saab seda kasutada õppemaksu maksmiseks, kusjuures riik kannab osa (kuid mitte kõiki) tagasimaksuriske.

5. Riik kehtestab stipendiume nende võimekate üliõpilaste õppimise rahastamiseks, kellele see endale raske on. Tingimus on muidugi, et üliõpilane on võimekas.

6. Riik teeb olulise rahasüsti mõnede ülikoolide materiaalse baasi tugevdamiseks ja toetab kõrghariduse infrastruktuuri ka edaspidi riigieelarvest.

7. Riik valvab õppekavade kvaliteedi järele. Eesmärk on, et Eesti kõrg- ja ülikoolides antav haridus oleks rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline.

www.reform.ee