• OMX Baltic0,00%314,42
  • OMX Riga0,67%944,79
  • OMX Tallinn−0,18%2 147,71
  • OMX Vilnius0,24%1 506,62
  • S&P 500−0,68%7 655,69
  • DOW 30−1,14%52 856,2
  • Nasdaq −1,05%26 054,58
  • FTSE 1000,04%10 748,16
  • Nikkei 2251,36%66 216,79
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,62
  • OMX Baltic0,00%314,42
  • OMX Riga0,67%944,79
  • OMX Tallinn−0,18%2 147,71
  • OMX Vilnius0,24%1 506,62
  • S&P 500−0,68%7 655,69
  • DOW 30−1,14%52 856,2
  • Nasdaq −1,05%26 054,58
  • FTSE 1000,04%10 748,16
  • Nikkei 2251,36%66 216,79
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,62
Ligi 30 aastat tagasi tegi Norra kaks suurt otsust: esiteks, mitte ühineda Euroopa Ühendusega ja teiseks loodi kodumaine naftafirma Statoil. Me teame, kui rikkaks on Norra tolle otsuse tagajärjel saanud.
Eestil on sel aastal võimalik teha kaks samasugust otsust. Neist esimene puudutab Euroopa Liitu astumist ja teine energia müüki ? nii nafta kui elektrienergia puhul on tegemist sisuliselt sama asjaga.
Seni on Eestis vähe räägitud sellest, et ELiga toimuvate läbirääkimiste tulemused annavad meile võimaluse toota konkurentsivõimelist energiat ilma täiendavate investeeringuteta kuni aastani 2015. Räägime aga sellest, kui tähtis on see, et saame ELilt juurde mõnisada tonni piimakvooti. Kui palju rahvuslikku rikkust suudame toota mõnesaja piimatonniga? Kulude ja tulude vahet arvestades on tulemus umbes ümmargune null.
Võidakse väita, et Norra jõed hakkavad tuleval suvel kiiremini vulisema ja siis jääb kaabel tühjalt seisma. Esialgsed prognoosid aga näitavad, et energiakriis Põhjalas püsib vähemalt kuni Soome uue aatomielektrijaama valmimiseni aastal 2008.
Isegi kui energia hinnad langevad Põhjalas 7 korda (mida ma ei usu), saame kasutada kaablit odava energia ostmiseks Venemaalt. Saaksime tekitada konkurentsi ning valikuvõimaluse tarbija jaoks.
Kokkuvõttes: kaabel on riskivaba äri, kui arvestame, et aastaks 2010 suureneb elektrienergia tarbimine Soomes 17, Norras 8 ja Rootsis 4. Meie müüdav moodustaks isegi vaid sellest kasvust protsendi murdosa.
Eesti Energia finantsdirektor Sandor Liive kirjutab 7. jaanuari Eesti Päevalehes: ?Põlevkivienergia eripära on, et see on stabiilne ja kättesaadav... Põlevkivielektri hind ei sõltu USA dollari kursist, nafta maailmaturuhindadest ega ka veetasemest jõgedes?.
Asi selge ? vaja ehitada. Aga arvestada tuleb ka roheliste seisukohti, kes on vastu fossiilsete kütuste, sh põlevkivi põletamisele ja rahvusliku loodusressursi müügile. Samas leiab Säästva Arengu Instituut, et põlevkivi on keskkonnasõbralik ning selle põletamine ei ohusta keskkonda, kui seda tehakse uutes, Eesti Energia tellitavates kateldes. (Arvestada tuleb muidugi, et uuringu on tellinud Eesti Energia.)
Nii on projekti suhtes poolt- ja vastuargumente, kuid minu arvates on tähtsaim mõte, et me ei müüks rahvuslikku rikkust odava hinna eest välismaale, vaid konverteeriksime selle ümber muudeks väärtusteks, mis summa summarum oluliselt tõstaks Eesti läbilöögivõimet.
Projekti arvestuslik tulemus: müügitulu eksporditavalt elektrilt u 500 miljonit krooni aastas; täiendavalt kuni 400 töökoha loomine; täiendav strateegiline varustuskanal, mis on kindlasti tähtsam kui teravili.
Kui elektrienergia maailmaturu hinnad langevad alla omatootmise muutuvkulude, saab sama kaabli kaudu osta energiat Soomest ja Venemaalt, tagamaks konkurentsi ja odavat enegiatooret meie ettevõtetele.
Nii nagu jäälõhkujat ei saa siis osta, kui seda vajavad kõik (näide tänasest Eestist), ei saa kaablit hakata merepõhja laskma siis, kui selleks tundub õige aeg olevat! Alustada tuleb ikka mitu aastat varem. Eesti Energia on teinud mitu aastat jõupingutusi selle projekti elluviimiseks ja Liive sõnul võiks kaabli ehitamine olla paari aasta küsimus.
Et mitte-eestlaslikult minna sõnadelt üle tegudele, peaks riik projektis võtma enda kanda osa riske ja andma võimalikele investoritele tagatisi. Meil on valida, kas istume ja unistame kullahunniku otsas nälgides edasi või hakkame elama sama hästi kui norrakad või isegi paremini. Paremini seepärast, et norrakatel ei ole EList saadavat eelist ? lihtsaid majanduse arengut soodustavaid toetusi, sh põllumajandusele.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 17.08.26, 09:00
Riia ärikeskuse arendaja pakub 8,5% aastase tootlusega tagatud võlakirju
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Riias Preses Nama Kvartālsi ärikeskust arendav AS PN Project alustab uut võlakirjaemissiooni, pakkudes investoritele 8,5% aastase tootlusega tagatud võlakirju. Võlakirjade märkimine kestab 17.–28. augustini ning ettevõtte eesmärk on kaasata 3 miljonit eurot ehitustööde lõpetamiseks ja käibekapitali rahastamiseks.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

71.1%
17.5%
11.4%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele