• OMX Baltic0,13%308,14
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,2%1 450,41
  • S&P 500−0,31%7 477,22
  • DOW 300,29%51 715,13
  • Nasdaq −1,09%26 229,66
  • FTSE 1000,72%10 437,85
  • Nikkei 2251,55%72 353,96
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,87
  • OMX Baltic0,13%308,14
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,2%1 450,41
  • S&P 500−0,31%7 477,22
  • DOW 300,29%51 715,13
  • Nasdaq −1,09%26 229,66
  • FTSE 1000,72%10 437,85
  • Nikkei 2251,55%72 353,96
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,87
Erisoodustus on umbisikuline maks. 2000 krooni erisoodustust tähendab, et ettevõtte/asutus peab maksma 892 krooni sotsiaalmaksu ja 703 krooni tulumaksu, kokku makse 1595 krooni.
Erisoodustus on maksudega koormatud sama kallilt kui palga maksmine. Palga puhul lisandub koormatisena küll veel töötuskindlustusmakse, kuid seda koormatist ei nimetata ametlikult maksuks.
Siililegi selge, et kui töötaja saab hüve, mis kuulub eelkirjeldatud viisil maksustamisele, siis tööandja arvab vastavad maksud tööjõu hinna hulka, st palk on vastavalt väiksem. Kas avalikus sektoris toimib sama põhimõte? Kahtlen selles sügavalt.
Mitmes Euroopa riigis on mitterahalised soodustused (nagu ametiauto) maksustatud, kuid vastavat maksu peab maksma soodustuse saaja - eraisik.
Niisugune süsteem tagab avaliku sektori tasustamise süsteemi läbipaistvuse ning võrdse kohtlemise printsiibi eri sektorites.
Eestis on praegu nii, et avalikus sektoris tehakse tihti olulisi soodustusi (ma ei pea siin silmas lihtsaid töötegijaid), mille eest maksu maksab soodustuse tegija ning seda maksu ei arvata tööjõu hinna sisse.
Kui maksu peaks maksma soodustuse saaja, siis mõnel juhul palgast ei jätkuks, et maksta ära maksud soodustuste pealt.
See omakorda looks surve avaliku sektori palkade kasvuks. Vähemalt saaks selgemaks, kui kallis on meie avalik sektor. Umbisikulise erisoodustusmaksu kahjuks on veel mitmeid argumente:
Erisoodustuse hinnalt makstav sotsiaalmaks on isikustamata samas kui palgalt makstav sotsiaalmaks on isikustatud. Ainult isikustatud sotsiaalmaksust sõltub haigusraha suurus ajutise töövõimetuse korral, sõltub tulevase pensioni suurus (II samba puhul ka veel riigi poolt täiendavalt lisatav 4% jne).
Erisoodustuse tulumaks on maks soodustuse tegijale, seega ei ole kasutatav eluasemelaenu intresside, koolituskulude jms maksusoodustuse tarbeks
Võimaldab manipulatsioone näiteks alimentide suuruse määratlemisel. Tööandjaga kokkuleppel on võimalik saavutada olukord, et töötaja poolt sildiga ?erisoodustus? saadavad hüved ületavad sildiga ?palk? saadavate hüvede summa.
See võimaldab maksta alimente ainult lahtrisse ?töötasu? kuuluvate hüvede pealt Kui erisoodustusmaks oleks isikustatud, siis selle tõstmine tähendaks ka valitsejate endi isikliku maksukoormuse tõusu, umbisikulise erisoodustusmaksu puhul tähendab maksutõus koormisi ainult valitsetavatele ning ei puuduta valitsejaid.
Erisoodustusmaksude umbisikulisuse kasuks räägib üks argument: lihtsam administreerimine võrreldes isikustatud maksuga.
Oleks kohane, kui valitsejad põhjendaksid erisoodustusmaksu ümber tekkinud kära taustaks, kas selle maksu administreerimise lihtsus kaalub endiselt üles umbisikulisuse negatiivsed küljed?
Või tuleks siiski põhimõtted ümber vaadata ning hakata soodustusi maksustama palga komponentidega analoogiliselt?

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.06.26, 11:00
Taristuehituse suurim risk ei ole hind, vaid ettearvamatus
Pandeemia, energiakriis, sõda Ukrainas ja kõikuvad sisendhinnad panevad viimastel aastatel Eesti taristusektori keerulisse olukorda. Kuidas ehitada ja planeerida pikaajalisi projekte maailmas, kus olud muutuvad kiiremini kui objektid valmida jõuavad?

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

76.6%
12.5%
10.9%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele