Keskerakondlasest abilinnapea Toomas Vitsut tõdes, et rahvaküsitlusega olid seotud ka Keskerakonna noortekogu liikmed. ?Aga nad olid tasuta abilised ? palgaraha ei saanud,? märkis Vitsut. Samas möönis ta, et linnaosavalitsuste 77 töötaja seas võis ka Keskerakonna noortekogu liikmeid olla. ?Ei tea, mitu.?
Keskerakonna noortekogu esimees Ramon Loik, kes Kristiine keskuse küsitluspunktis hääletajatele Tallinna sümboolikaga õhupalle jagas, märkis, et erakonna noored osalesid küsitlusel mitteametlikult. ?Olime seal oma initsiatiivil, et tekitada küsitluspunktides saginat,? rääkis Loik, ?see tõmbas rahvast ligi ja ärgitas neid hääletama.?
Tema sõnul oli hääletuspunktides aktsiooni kaasatud umbes 25 Keskerakonna noort, aga mingit Keskerakonna propaganda maiku üritusel polnud. ?Jagasime Tallinna, mitte Keskerakonna sümboolikaga õhupalle,? märkis Loik.
Rahvaküsitlusel kasutas linnavalitsus uudset tarkvara, mille abil sai jooksvalt jälgida, kas hääletama tulnu on ikka Tallinna kodanik, kas ta on 18aastane ja kas ta pole mõnes teises hääletuspunktis juba hääletanud. Kas tarkvara loomise kulud ka küsitluse eelarves kajastuvad, polnud linnaametnikud ühel meelel.
Rahvaküsitluse büroo juht Kilemit, kelle tööülesandeks oli küsitluse organiseerimine, oletas, et tarkvara loomine moodustas eelarvest suure summa.
Eraldi kirjet tarkvara kulutustele eelarves ei leidu. ?Eraldi eelarvevälist raha selle jaoks küll polnud ette nähtud,? sõnas abilinnapea Vitsut. Ta oletas, et kulud tarkvara loomisele võivad sisalduda töötasudes.
Eelarve koostaja Kaido Rosin märkis aga, et töötasudest läks infotehnoloogiale vaid see raha, mis kulus linna IT-spetsialistide nädalavahetuseks tööle saamisele ? küsitlus leidis aset reedest pühapäevani.
?Rahvastikuregistri juurde loodi tarkvaramoodul, mille põhiväärtus seisnes idees,? selgitas Rosin. ?Selle väljatöötamise kulu selles eelarves (rahvaküsitluse 363 100kroonine eelarves ? toim.) sees ei ole.?
Hiljem ütles rahvaküsitluse büroo juht Kilemit Äripäevale, et tema pole küsitluse lõplikku eelarvet näinudki ega osanud endiselt öelda, kui palju raha tarkvara loomisele kulus või kust see tuli. ?Küsitlus läbiviimises osales palju linnavalitsuse osakondi, kõik ei käinud meie kaudu,? märkis Kilemit.
Küsitlusel osales 7642 tallinlast, kellest enamik pooldas haljasala säilitamist Harju tänava ääres. Täisehitamist pooldas 13 protsenti küsitletutest.
Seotud lood
Kui kiiresti jõuaksid liitlasväed ja nende tehnika vajadusel Eestisse ning siin ühest piirkonnast teise? Mis juhtub aga siis, kui mõni oluline sild või teelõik langeb rivist välja? Need ei ole enam lihtsalt küsimused peas või paberil, vaid osa Eesti julgeolekust ja kriisivalmidusest.