Börsi paremad päevad on ees

Euroopa Liidu kontekstis näeb börsi elavnemist ette ka investeerimispanga Suprema Securities juhatuse liige Sten Sumberg, kes on öelnud, et Eesti aktsiad on Euroopa mõistes veel alahinnatud, mistõttu ELiga liitumisel võiks mitmete Eesti börsiettevõtete aktsiad maksta mõnikümmend protsenti rohkem kui praegu. Näiteks praegu 220 krooni kursil liikuv Hansapanga aktsia võiks maksta tema hinnangul umbes 260?270 krooni, Eesti Telekom aga umbes 130 krooni praeguse 90 krooni asemel.

Äärmiselt oluline Tallinna börsi arengule on pensionifondide turuletulek, sest nende tegevus koosnebki ühel poolt raha kogumises, teisalt aga selle rahaturgudele investeerimises. Hinnanguliselt suudavad Eesti pensionifondid pensioni teise samba raames 5?6 aastaga koguda kuni 5 miljardit krooni. Eesti seaduste kohaselt tohib pensionifond 50 protsenti investeerida aktsiaturgudele, ülejäänu tuleb paigutada mujale, näiteks intressitoodetesse nagu võlakirjad. On ilmselge, et osa kogutud rahast paigutatakse ka kohalikule turule.

Trigon Marketsi pensionifondide haldur Aadu Oja leiab, et suurem osa pensionirahast investeeritakse siiski välismaistesse indeksifondidesse, siiski võib umbes kümnendik rahast leida tee ka Tallinna börsile. Kui fondid suudavad tõepoolest koguda aastas keskmiselt ligi miljard krooni ning suunavad kümnendiku sellest Tallinna börsile, siis on selge, et suurt hüpet 100 miljoni kroonine keskmine aastane lisainvesteering börsil ei tekita. ?Aga fondide raha võiks anda praegustele aktsiahindadele toe, kui hind läheb alla, siis fondid ostaks end kohe uuesti sisse,? ütleb Oja. Tema sõnul on pensionifondide tegevus iseäranis oluline keskmistele ja väikestele ettevõtetele, kes praegu ei saa tugevate kohalike investorite puudusel näiteks võlakirjaemissioone korraldada.

Ühispanga Varahalduse fondijuht Andrei Zaborski kinnitab, et Ühispanga pensionifond pole kohalikust turust mööda vaadanud. Tema sõnul on panga pensionifond valmis investeerima Tallinna börsile 10?20 protsenti kogutavast rahast. ?Mingil hetkel ei kannata kohalik turg enam raha välja,? põhjendab ta võimaliku mulli tekkimist, kui kõik pensionifondid paigutaks lubatud kogused vaid kohalikule börsile. ?Kümned miljonid kroonid kannatab meie börs välja küll, ilmselt jääb aastane summa kümnete ja saja miljoni krooni piirimaile,? hindab Zaborski Eesti pensionifondide aastast võimalikku koondinvesteeringut Tallinna börsile.

Oluliseks indikaatoriks börsi arengus on ka välismaiste erainvestorite huvi Tallinna börsi vastu. Ehkki suurem osa välismaisest kapitalist liigub siia läbi suurte fondide, näitab kasvav huvi eraisikute seas, et Tallinna börsi usaldusväärsus ning tuntus kasvab.

Soomes tegutseva investeerimispanga Danske Capitali Balti osakonna fondijuht Kusta Äimä kinnitab, et soomlaste huvi Eestisse investeerimise vastu kasvab pidevalt. ?Aastatel 1998?1999 ei olnud huvi üldse, praegu on aktiivseid eraisikuid, kes Tallinna börsile investeerivad, Soomes kokku umbes 300?500,? sõnab Äimä.

Eelmise aasta lõpu seisuga oli Tallinna börsil eestlastest eraisikutest aktiivseid investoreid umbes 1100, seega moodustavad soomlased Tallinna börsil ligi poole eraisikute turust. ?Reaalne on, et aastas lisandub paarsada aktiivset soomlast,? usub Äimä. Ta lisab, et osa värskest kliendibaasist on Danske Capital saanud ka otseselt tänu Tallinna börsi ja HEXi kauplemissüsteemide ühendamisest. ?Tallinna börsi tulevik, nagu ka kogu Baltimaade börside oma, tundub positiivne,? hindab ta. Danske Capitali portfell Eesti aktsiaturul on üle 750 miljoni krooni, suurema osa annavad sellest siiski institutsionaalsed investorid.

Ehkki igapäevaselt ei anna HEXiga ühise kauplemissüsteemi kasutuselevõtt enda kasust märku, kajastub see Tallinna börsi avalike suhete juhi Eva Palu sõnul ilmekalt numbrites. ?Börsikäive on nelja kuuga kasvanud 68 protsenti, Talse indeks on tõusnud 29 protsenti, Tallinna börs on saanud 5 uut liiget, lisandunud on kontohaldur Helsingist,? loetleb ta. Lisaks kaaluvat mitu ettevõtet peagi oma aktsiate noteerimist börsil. ?On tõenäoline, et 1?3 aasta perspektiivis liituvad HEXi süsteemiga ka Riia ja Vilniuse börsid ning selle tulemusel tekib ühtne Põhja-Euroopa ja Baltikumi kauplemiskeskkond. See loob uued võimalused investoritele, aga ka praegustele ja tulevastele avalikele ettevõtetele,? leiab Palu. ?Oluliselt mõjutab väärtpaberiturgu kindlasti ka tänavu käivitunud kogumispensioni süsteem,? lisab ta.

Seega on Tallinna börsil arenguperspektiivi küllaga. Aga kas sellega võib kaasneda ka uus suur buum, mille lõpuks taas kõik kokku variseb?

Investeerimisguru Rain Lõhmus leiab, et ei pensionifondid ega ka liitumine ELiga ei tõsta käivet ega hindu hüppeliselt. ?Märksa olulisem on välisfondide suhtumine meisse,? lausub ta. Tema sõnul on ka paratamatus, et paljud eestlased hakkavad börsile investeerima, kui nad tahavad mingil moel oma vara kasvatada. Sellest tema sõnul siiski uueks buumiks ei piisa. ?Kõik ei pea toimuma nii nagu 1997. aastal, arengud on väiksemad ja pidevamad,? hindab Lõhmus.