Korterite hinnatõus peatumas

Kinnisvaraspetsialistide sõnul on korterite hinnad Tallinnas ja Tartus saavutanud taseme, kust ülespoole liikumine poleks enam mõistuspärane, samas ei oodata ka hinnalangust.

Kinnisvarafirma Ober Haus tegevdirektor Hindrek Leppsalu ütles, et Tallinna korteriturul on näha korrektsiooni, kus hetkeks ülikõrgele hüpanud hinnad on stabiliseerunud. ?Eelmisel aastal oli juba tobe olukord, kus korterihinnad tõusid nagu aktsiahinnad,? lausus ta. ?Korteriomanik sõlmis müügiks eellepingu, aga kahe nädala pärast notari juurde tehingut vormistama minnes ei tahtnudki enam müüa, kuna hinnad olid selle ajaga 10 000?15 000 kallimaks läinud,? iseloomustas ta.

Leppsalu sõnul on suuremates Tallinna magalarajoonides ? Lasnamäel, Mustamäel ja Õismäel ? hinnad alanenud kuni 10 protsendi võrra, väiksemate, ühe-kahetoaliste korterite puhul on langus mõõdukam olnud. ?Praegu tasub endale korterit osta, sest korrektsioon on aset leidnud ning väga madalale hinnad ei kuku,? lausus ta. Leppsalu lisas, et muudes Tallinna piirkondades pole hinnad märkimisväärselt muutunud.

Kinnisvarafirma Uus Maa juhatuse liige Tanel Tarum ütles Tallinna lähilinnade korteriturul toimuvat kommenteerides, et näiteks Keilas ega Maardus pole hindades suurt muutust toimunud. ?Tõus ei jätku, toimunud on väike korrektsioon,? lausus ta. Tarumi sõnul on hinnalangus Tallinnas ja selle satelliitlinnades suuresti näiline, kuna varem ülikõrget hinda küsinud omanikud on hinna realistlikule tasemele langetanud. ?Tehingustatistika jääb ilmselt samaks,? sõnas ta.

Kinnisvaraeksperdi Tartu büroo juhataja asetäitja Eduard Elbrecht ütles, et kui eelmise aastaga tõusid korterite hinnad Tartus üle 30 protsendi, siis praeguseks on hinnatõusu tempo aeglustunud. ?Näiteks kolmetoaliste tüüpkorterite puhul on juba ülepakkumine, aga hinnalangusest küll ei saa rääkida,? lausus ta. ?Järsku hinnad enam ei tõuse, langust ka ei usu,? prognoosis Elbrecht Tartu korterituru tulevikku.

Kui Eesti kahes suuremas linnas on hinnatõus peatunud, siis mõnes väiksemas linnas kinnisvaraostuhullus jätkub.

Kinnisvarafirma Uus Maa Pärnu büroo juhataja Sven Sempelson ütles, et kuna Pärnus on elamufond väga piiratud, siis seal nõudlus püsib. ?Kui võrrelda talvega, siis hinnatõus on jätkunud,? rääkis ta. Kui näiteks veebruaris maksis Mai rajoonis kahetoaline korter umbes 220 000 krooni, siis praeguseks on hind veel tõusnud umbes veerandi võrra kuni 280 000 kroonini.

Mullu tegid ülisuure hüppe Paide korterite hinnad. Paides tegutseva Kinnisvarakeskuse Kesk-Eesti OÜ juhataja Pearu Mandre ütles, et ehkki hinnatõus on tänavu veidi aeglustunud, pole Paide korterite hinnalagi veel kindlasti käes. ?Mõned protsendid on ikka juba tõusnud,? võrdles ta aasta algust praegusega. Tema sõnul maksis kesklinnas kahetoaline korter talvel 75 000 krooni, praeguseks on soomlastest kliendid andnud kinnisvarafirmale juba ostusoovi samas majas 85 000 krooniga. ?Nii kui müüki tuleb, ostavad nad ära,? kinnitas Mandre.

Arco Vara Saare büroo juhataja Priit Kuusk ütles, et Kuressaares on hinnatõus peatunud. ?Viimase paari kuuga on ülepakkumine tekkinud, hinnad on stabiliseerunud, Kuressaares on sama tendents, mis Tallinnas,? sõnas ta.

Kuusk kinnitas, et kui veel talvel maksis Ida-Niidu piirkonnas kolmetoaline korter 300 000?350 000 krooni, siis praeguseks on sama korterit raske müüa kallimalt kui 300 000 krooni.

Hinnatõusu peatumise üheks põhjuseks peetakse ka Hansapanga otsust tõsta amortiseerunud hoonetes asuvate korterite laenu omafinantseeringu määra kuni 50 protsendini.

Hansa Capitali pikaajaliste finantseerimistoodete arendusjuht Kersti Arro ütles, et hinnatõusu peatumise taga ei saa olla Hansapanga otsus, kuna näiteks Tallinna suuremates magalarajoonides pole tema teada ühtegi juhtumit, kus maksimaalset omafinantseeringumäära oleks rakendatud. ?Pankade suhtumine soosib kinnisvara ostmist, seal pole kahtlustki,? lisas ta.