Autoärimeeste 10 aastat ? relvakandjatest

Kümmekond aastat tagasi alustasid paljud autoärimehed tööd, relv vööl. Uued autod olid ja on siiani kurjategijate huviorbiidis, kuna sõidukid on erinevalt paljudest teistest toodetest väga likviidne kaup.

Nissani, Fiati, Alfa Romeo ning Lancia müügiga tegeleva kontserni Fakto suuromanik Leho Siimsen meenutab, et ka tema käis kümme aastat tagasi lühikest aega relvaga tööl. ?Aga see polnud enesekaitseks, vaid seetõttu, et see oli popp,? sõnab Siimsen, kes enda sõnul oleks relva kasutamisel hiljaks jäänud. Küll aga olid firma kontoris turvamehed. ?Nad olid erruläinud vangivalvurid, kes erinevalt minust olid valmis ka igal ajal relva kasutama,? räägib ta.

Suurt rolli autoärimeeste turvamisel mängis ka praegune suurettevõtjate assotsiatsiooni juht, turva- ja kinnisvaraärimees Urmas Sõõrumaa, kes väidetavalt suutis lahendada nii mõnegi üle autofirma omanike pea kasvanud konflikti. Kuna ka bandiidid tarbisid autofirmade teenuseid, kelle varanduslik seis võimaldas juba siis osta endale uusi autosid, õnnestus tihtipeale väiksemad lahkhelid lahendada neile pisiasjades vastu tulles. Siimsen näiteks võttis aegajalt kurjategijate autosid väljaspool järjekorda remonti. Mõni tegi allahindlust. Suurem osa autofirmadest olevat nn katuse maksmisest pääsenud. Peamiselt langesid ohvriks firmad, kus oli kasutusel kaks raamatupidamist.

Sellele järgnes aga uus tagasilöök ? börsikrahh ning Vene kriis sundis pankasid laenupoliitikat üle vaatama ning liising keeras rahakraanid suisa kinni. Liisingut said vaid väljavalitud, nemadki pidid maksma tänasel päeval hullumeelsusena tunduvat 20protsendilist aastaintressi.

Ralf Õng räägib, et liisingufirmadega kauplemine ning neilt raha küsimine muutus igapäevaseks tööks. ?Kohtusime liisingujuhtidega, et nad meile veel miljon krooni eraldaks, kui see raha otsa sai, siis algas kõik uuesti,? räägib ta. Rahakriisi iseloomustasid ka automüügi tulemused ? 1997. aastal müüdi 9448 uut sõidukit, kaks aastat hiljem aga ainult 7689 autot.

Järgnevat perioodi, mis kestab tänaseni, saab kokku võtta kahe sõnaga ? stabiilne kasv. Müügitulemused kasvavad stabiilselt, käibed kasvavad stabiilselt, ka kasumid kasvavad stabiilselt. Üldse on enam kui kümne aasta jooksul kokku kukkunud vaid mõni uute autode müügifirma, viimaseks näiteks on Renault?de müüja Belesta, mis jäi eelmisel aastal aset leidnud hinnasõjas alla autoärilegendiks muutunud Viktor Siilatsi firmale Info-Auto.

Kes on Eesti autoäri grand old man?id? Valdavalt peetakse Eesti uute autode äris ilma teinud inimesteks Volvode müügiga tuntuks saanud Viktor Siilatsit, Peugeot? maine Eestis uuele tasemele viinud Toomas Rüütmanni, Amserv Grupi osanikku Raivo Aavistot, Nissanite maaletoojat Leho Siimseni ning Mercedeseid pakkuva Silberauto osanikku Väino Kaldojat. Värvikaim neist on kindlasti Viktor Siilats, kelle vankumatust, ent tihtipeale õigustamatuna tunduvast õiglustundest ning raharaiskamisviisidest autoärimehed suisa anekdoote räägivad.

Tänu Vene ajal loodud väliskontaktidele on Raivo Aavisto muutunud üheks edukamaks autoärimeheks Eestis.

Amserv Grupi 25 omanik Raivo Aavisto oli nõukogude aja lõpus väliskaubandusmonopoli Estimpex peadirektori abi. 1989. aastal loodi Estimpexis Eesti-USA-Austria ühisettevõte Amerest Hotels, mis pidi rajama Paldiski maantee algusesse Sheratoni hotelli. Ühisfirma peadirektori asetäitja, Tartu Ülikooli juurateaduskonna cum laude lõpetanud Aavisto meenutab, et poliitilistel põhjustel jooksis projekt lõpuks kinni. Ent projekti tegutsemise ajal loodi selle kulude katteks Amerest Tradingu nimeline valuutapoodide kett, mille juht Aavisto samuti oli. Riias, Tallinnas, Tartus ja Jõhvis tegutsenud valuutapoed tellisid tehnikatooteid Jaapanis tegutsevalt Sumitomo kontsernilt, mis oli ning on siiani üks kaheksast Jaapani suurkontsernist, mis vahendab üle maailma kõike, millel on olemas hind ? sukkpükstest lennukiemalaevadeni.

Kuna Sumitomo pakkus Aavistole Eestis ka Toyotade müüki, panid Raivo Aavisto ning tema praegune äripartner Raivo Kütt kahe peale kokku 12 000 rubla ning äri algaski. 1991. aastal toodi turule kümmekond autot mitteametlikult, st ilma tootjatehase lepinguta, neist paar osteti Eestis, ülejäänud aga müüdi Venemaale. Esimene ametlik Toyota müüdi maha järgmisel aastal Tallinna mööblimajas, mille alumisel korrusel tegutsesid lisaks Toyota ärile ka Mercedese ning Hyundai müügikeskus. Ka Aavisto kuulus nende ärimeeste sekka, kes käisid tol ajal tööl relvaga.

Mullu oli firma käive 554 mln krooni ja kasum 9,4 miljonit krooni, eelmisel aastal müüs grupp 1785 uut autot.

Täna hoiab Aavisto koos äripartner Kütiga enda käes firma kontrollpakki. Kogu ettevõtte turuhinnaks peetakse ligikaudu 100 miljonit krooni. Raivo Aavisto on Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu juhatuses. Talle kuulub eramu ekspresident Lennart Meri naabruses Armuneemel.