- OMX Baltic0,00%314,42
- OMX Riga0,67%944,79
- OMX Tallinn−0,18%2 147,71
- OMX Vilnius0,24%1 506,62
- S&P 500−0,87%7 641,16
- DOW 30−1,32%52 759,21
- Nasdaq −1%26 067,17
- FTSE 1000,04%10 748,16
- Nikkei 225−0,38%65 962,07
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,82
- OMX Baltic0,00%314,42
- OMX Riga0,67%944,79
- OMX Tallinn−0,18%2 147,71
- OMX Vilnius0,24%1 506,62
- S&P 500−0,87%7 641,16
- DOW 30−1,32%52 759,21
- Nasdaq −1%26 067,17
- FTSE 1000,04%10 748,16
- Nikkei 225−0,38%65 962,07
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,82
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rahandus 2002 valmis ootamatusteks
Välismajanduskeskkond, millest me nii olulisel määral sõltume, oli aasta esimesel poolel igati positiivne, aasta teisel poolel näitas see aga selgeid halvenemise märke.
Riigi rahanduses on lisaks majanduskeskkonda iseloomustavatele andmetele omad konkreetsed probleemid ja näitajad, millega igapäevaselt tegeldakse. Kõige tähtsam riigi rahandusliku usaldusväärsuse näitaja on tänapäeval tõusnud eelarve tasakaal. Kas riik seab eesmärgiks tasakaalustatud eelarve, kas ta suudab sellest kinni pidada, see on äärmiselt oluline. 2001. aasta lõpetame me eelarve ülejäägiga. Meie eesmärk oli tasakaal, nii et oma tahtmise me siinkohal saame. Eelarve on tasakaalus kolmandat korda pärast rahareformi. Tasakaal pole eesmärk omaette, kuid see on üks parimaid vahendeid riiklike eesmärkide saavutamisel. Tasakaal loob investeeringuteks ja seeläbi ka majanduskasvuks parima keskkonna, samuti aitab ta inflatsioonitempot alla viia.
Riigi rahanduse tähtsamaid muresid on alati olnud maksukogumine. Käesoleval aastal on maksude laekumine paranenud. Kütuseaktsiisi on 10 kuuga laekunud 73 protsenti rohkem kui möödunud aastal, tubakaaktsiisi on korjatud 21 protsenti rohkem, teisel poolaastal on rohkem kogutud ka alkoholiaktsiisi. Kütusekomponentide maksustamine ja alkoholiaktsiisiladude rakendamine näib andvat hea tulemuse.
Ei saa jätta märkimata ka seda, et sellest aastast tõsteti üksikisiku tulumaksuvaba miinimumi 1000 kroonini, nii et rahvale jääb rohkem raha kätte mitte maksude maksmise vältimise, vaid madalate maksude poliitika tõttu. See on suure põhimõttelise tähtsusega. Mida kõrgem on üldine maksudistsipliin, seda madalamaid makse võib ausale kodanikule kehtestada.
Võitlus maksupettustega sai hoogu juurde ka kohtueelse uurimise ja jälitustegevuse õiguste andmisega maksuametile ja maksupettuste uurimise keskuse moodustamisega.
Võime kinnitada, et rahandus- ja ettevõtluskliima on Eestis jätkuvalt hea. Selle tunnistuseks on sel aastal saadud arvukalt kõrgeid hinnanguid mitmetes reitingutabelites.
Eelkõige tunnustusena riigi rahanduspoliitikale koos oma tasakaalustatud eelarve ja madalate maksude poliitikaga tuleb märkida Eesti krediidireitingu tõstmist kõrgeima reitinguga riikide gruppi agentuuride Fitch IBCA ja Standard and Poor?s poolt.
Märkimisväärne on ka Eesti paigutamine neljandale kohale maailmas majandusvabaduse indeksis, mida koostab USA Heritage Foundation. Eespool on Singapur, Hongkong ja Uus-Meremaa, me jagame oma kohta USA, Iirimaa, Luksemburgi ja Hollandiga. See äratab tõesti tõsist tähelepanu.
Eestil on endiselt head võimalused ligi meelitada väliskapitali. Lõppeva aasta esimesel poolaastal paigutati Eesti majandusse otseseid välisinvesteeringuid rekordilises mahus. Ka kodumaine investeerimine oli aktiivne. Eriti väike- ja keskmine ettevõtlus on saanud rohkem investeerida oma kasumi arvel. See on osutunud võimalikuks tänu ettevõtte tulumaksu kaotamsele, nii et täna võime me selgesti rääkida tulumaksumuutuse ergutavast mõjust ettevõtlusele. Eesti on teinud selge panuse erainvesteeringute toetamisele ja soodustamisele. Me usume, et see loob õige ja tõhusa aluse edasisele kiirele majanduskasvule.
Selle aasta lõpp teeb murelikuks. Väliskaubanduse kasvutempod langevad, see mõjub halvasti meie majanduskasvule. Selleks aastaks langetas valitsus majanduskasvu ootusi 4,8-lt protsendilt 4,5 protsendile. Järgmise aasta majanduskasvu ootame varasemalt loodetud 5 protsendi asemel vaid 4 protsenti. Eelarve mahtu oleme sunnitud vähendama.
Kuidas minna vastu järgmisele aastale? Kui läheb raskeks, saab paremini hakkama riik, kel väike võlakoormus ja kes on küllalt paindlik, et oma kulutusi ümber korraldada ja vajadusel neid kärpida ? sama loogika mis ettevõttelgi. Kindlustunde tagab ka piisavate tagavarade olemasolu ? nii nagu eraeluski.
Stabiliseerimisreserv, eelarve kassatagavara, mitmed tagatisfondid ? neis on kokku üle viie miljardi krooni. Peale selle riigi muud finantsvarad igasuguste osaluste näol. Võlgu on riigil ja omavalitsustel kokku üle 4 miljardi krooni.
Seotud lood
Business Model Canvas on üks maailma tuntumaid äristrateegia tööriistu. See on üheksa kastiga raamistik, mida on kasutanud nii idufirmad, ülikoolid kui ka suurkorporatsioonid. Selle looja Alexander Osterwalder astub 5. novembril üles Telia Digital Hubil.
Hetkel kuum
Enimloetud
3
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Keskuse turuväärtus 94 miljonit. Tehingu taga Arakas, Kirjanen, Külvik jt
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Keskuse turuväärtus 94 miljonit. Tehingu taga Arakas, Kirjanen, Külvik jt
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele