Tulumaksu suurust saab maksumaksja mõjutada

Juba praegu tasub kriitiliselt mõelda aasta jooksul tehtud kuludele, mida tulumaksuseadus lubab maha arvata ning vaadata, kas need on nõuetekohaselt dokumendiga tõendatud.

Mahaarvatavate kulude õige ajastamisega saab tulumaksu maksmise hetke selle summa pealt edasi lükata ühe aasta võrra. Näiteks kui tasuda õppemaks, eluasemelaenu intressid või teha pensionifondi sissemaks 10. jaanuari asemel 31. detsembril, siis sellelt summalt tulumaksu tagastamine toimub ühe aasta võrra varem (või tulumaksu juurdemaksmine lükkub aasta võrra edasi).

Seoses 01.01.2002 jõustuvate tulumaksuseaduse muudatustega, millega seatakse mahaarvamistele ülempiir 100 000 krooni või 50 tulust (see ei rakendu kogumispensionile), tasub neil, kelle mahaarvamised tõotavad seda piiri ületada, mõelda, milliseid mahaarvatavaid kulusid saaksid nad teha veel käesoleval aastal, mil puuduvad sellised ülempiirid. Näiteks võib õppeasutusega pidada läbirääkimisi, et suurte koolituskulude puhul õnnestuks teha ettemaks. Loomulikult ei saa ega tasu sellisel viisil teha korraga kõiki tulevikus vajalikke kulusid, sest mahaarvamised on igal juhul piiratud 2001. aasta maksustatava tulu suurusega. Samas võib selline väike planeerimine anda nii mitmelegi sadades, tuhandetes või veel suuremates summades maksuvõitu.

Need, kes on teinud 2001. aastal väärtpaberite müügitehinguid, peaksid enne aasta lõppu välja arvutama oma maksustatava kasu suuruse sel aastal ning vajadusel tegema tehinguid, mis liigutaks kasumit soovitud suunas. Legaalne võimalus oma maksukohustuse vähendamiseks on nende väärtpaberite müük, mille soetusmaksumus on kõrgem kui turuhind antud hetkel. Sellisel juhul realiseeritakse kahjum ja seega õnnestub vältida olukorda, kus tulumaksu makstakse realiseeritud väärtpaberikasult, ehkki portfell tervikuna on arvestuslikult nullis või koguni kahjumis.

Kuna väärtpaberitehingute kasu ja kahju arvestus toimub kassapõhiselt, siis on oluline aasta viimaste päevade tehingute puhul tähele panna, millal liigub raha, sest see määrab, kumma aasta tehing see maksustamise seisukohalt on. Eksimine selles osas võib rikkuda kogu maksustatava kasumi suuruse planeerimise.

Meelde võib tuletada, et väärtpaberite võõrandamisest käesoleval aastal saadud kasult maksmisele kuuluv tulumaks tuleb tasuda hiljemalt 1. oktoobril 2002.

Võrreldes eelmiste aastatega annab tulumaksuseadus kõigile füüsilisest isikust ettevõtjatele haruldaselt hea võimaluse oma maksustatava ettevõtluse tulu edasilükkamiseks tulevikku. Nimelt on kõigil füüsilisest isikust ettevõtjatel võimalik avada pangas erikonto (nn investeerimiskonto), kuhu kantud summad ei kuulu maksustamisele, kuni neid ei kasutata ega välja võeta.

Seega kui ettevõtja kannab kõik oma novembri-detsembri ettevõtluse tulud erikontole ja hoiab neid seal vähemalt 1. jaanuarini 2002, siis loetakse need summad 2002. aasta tuluks ning nendelt tuleb maksta maksud alles 1. oktoobriks 2003. Rõhutada tuleb, et ettevõtluse tulu tuleb kanda erikontole 10 päeva jooksul selle laekumisest.

Kuna füüsilisest isikust ettevõtja maksuarvestus toimub kassapõhiselt, siis on võimalik teha 2002. aastal vajalikke kulusid juba käesoleva aasta lõpus ning seeläbi lükata maksustamise hetke ühe aasta võrra edasi. Näiteks võib kogu vaba raha eest osta kaupu lattu või osta ettevõtluses vajalikku vara, mida saaks järgmisel aastal kasutada või kasumiga edasi müüa.

Samuti võib ettevõtja ära maksta sotsiaalmaksu 2001. aasta tuludelt ning kanda selle kohe oma 2001. aasta ettevõtluse kuluks. Ettevõtluse tulult 2001. aasta eest makstav tulumaks ja sotsiaalmaks tuleb tasuda 1. oktoobriks 2002.