Interbrew kasutab Järvakandi Klaasi pudeleid oma peamise õllemargi Stella Artois? villimiseks Ukrainas nii sealsele kui Venemaa turule. Tänu sellele tellimusele kasvab Järvakandi pudelitoodang tänavu 6?8%.
Järvakandi Klaasi tegevdirektori Esko Härköneni sõnul valiti Eesti taara välja tänu kvaliteediomadustele. ?Muude pudeliomaduste kontrollimise kõrval visati ka kastitäis meie pudeleid vastu põrandat, et näha, kui palju neist puruks läheb,? märkis Härkönen.
Aasta teisel poolel kavatseb Järvkandi Klaas hakata täitma ka Rootsi Õlletööstuste Liidu tellimust, mille mahtu ei soovinud Härkönen veel öelda. Pudelite testimine ja läbirääkimised selleks tarneks kestsid ligi kaks aastat.
Praegu ekspordib Järvakandi Klaas oma toodangust 75%, mis jaguneb võrdselt Läti, Leedu ja Soome vahel. Seejuures on eksporditurgudel erinevalt Eestist taaratootmises ka konkurents. Klaastaarat on koguselise mahukuse tõttu kasulik müüa eelkõige naaberriikides.
Järvakandi Klaasi müügijuhi Lauri Rasmanni sõnul oleks Peterburi samuti arvestatav turg, kuid sellele on seni piiri ette seadnud Vene topelttollid. ?Ekspordi osakaal Venemaale on meil praegu alla 1%. Sinna saavad küll müüa meie teised kontserni liikmed Soomes, kellele Venemaa pole topelttolle seadnud,? ütles Rasmann.
Järvakandi Klaas ei taha turgu kaotada ka lähemate turgude arvel ning seetõttu seab müügimahule piiri tootmisvõimsuse piir. ?Et suurendada ettevõtte tootmismahtu poole võrra, peab selle toodangu ostmiseks olema väga pikk, 5?10aastane leping,? ütles Härkönen.
Sel aastal kavatseb ettevõte tootlikkust suurendada umbes 50 miljoni kroonise investeeringuga. Kümne aastaga on investeeritud juba 250 miljonit krooni.
Oluline osa tootmise tulususe tõstmisel on kergemate pudelite valmistamine. Kui kunagi kaalus 0,5liitrine õllepudel 0,5 kilogrammi, siis praeguseks kaalub see juba 0,34 kilo ja Järvakandi Klaas on eesmärgiks seadnud 0,25 kilo. ?Kaalu vähendamine võimaldab sama klaasisegu juures toota taarat vähema toorainega ja kiiremini. Samuti on võimalik transportida rohkem nii tühja kui täis taarat, ? rääkis Lauri Rasmann.
Klaasisegu valmistatakse kohalikust liivast, lubjakivist ja soodast ning ümbersulatatud klaasipurust. Viimast on ettevõte Eestis kogutu kõrval ka importinud. Liiva kaevandab klaasitehas oma karjäärist Piusa jõe ääres.
Järvakandi Klaasi pudelite ekspordivõimalusi mõjutavad riikide otsused tõsta või langetada alkoholiaktsiisi. ?Neli aastat tagasi eksportisime toodangust Lätti 50 %, sealse alkoholiaktsiisi tõstmise järel aga langes turuosa järsult,? ütles Rasmann. ?Samas oli vastupidine näide Leeduga, kus 1,5 aastat tagasi langetati alkoholiaktsiisi ja meie müügimaht sinna kohe kasvas.?
Rasmanni sõnul ei ole ettevõte teadaolevalt müünud taarat salaviinatootjatele, kes ilmselt hangivad pudelid kokkuostupunktidest ning kasutavad villimiseks pigem plastiktaarat.
ASi Tartu Õlletehas ostujuhi Mart Haldmaa sõnul ostab õlletehas kogu vajamineva uue taara Järvakandist. ?Läti pudel on küll odavam, kuid teistel Läti taara tarbijatel on olnud kvaliteediprobleeme ning seetõttu ei ole me sealt tellinud,? ütles Haldmaa.
Haldmaa andmetel toob Järvakandi tehas osa tavalisest õllepudelitest sisse ka emafirma kaudu Soomest.
Üle 200 töötajaga Raplamaa suurim tööandja Järvakandi Klaas kuulub Soome emafirma kaudu poole maailma klaaspakenditest valmistavasse Owens-Illinoisi kontserni.
Eelmise aasta Eesti edukamate ettevõtete edetabelis saavutas Järvakandi Klaas rentaabluse osas 48. koha, ettevõtte aastakasumiks kujunes 20,3 miljonit krooni.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 17.06.26, 11:00
Hairmagicu omanik Kristiina Kalev: juuksed pole lihtsalt osa inimesest, vaid ka osa tema enesekindlusest
Äripäeva raadio saates räägivad Hairmagicu asutaja Kristiina Kalev ja tema tütar, Cybercat juuksesalongis tegutsev Maria Kanter ettevõttest, mis on Eestis üks väheseid, kes valmistab juuksepikendusi ja parukaid algusest lõpuni kohapeal.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele