Keskkond nõuab ettevõtetelt 20 mld krooni

Keskkonnaministeeriumi keskkonnatehnoloogia peaspetsialisti Jüri Truusa sõnul on mõistet ?parim tehnika? kirjeldatud rahvusvahelistes teabematerjalides.

?Parima tehnika kirjeldusi valdkondade kaupa on välja andnud nii Maailmapank, Euroopa Komisjon kui USA, Iirimaa ja teised riigid. Need on ka internetis saadaval,? räägib Truusa.

Truusa hinnangul ei muutu maailmas tööstustehnika liiga kiiresti: ?Praegune parim tehnika võib olla parim ka seitsme aasta pärast.?

Seni on kõige suuremate keskkonnaprobleemide kütkes olnud põlevkivitööstus, mis on olnud nii Eesti suurim keskkonnareostaja ning ka suurim saastetasu maksja.

ASi Eesti Energia keskkonnajuhi Valdur Lahtvee sõnul on NRG Energy investeeringut ootav ettevõte plaaninud 2007. aastani Narva elektrijaamadesse investeerida ligi 6 miljardit krooni, mis peaks täitma parima võimaliku tehnika kasutamise tingimuse.

Eesti taotleb Eurooa Liidult ka põlevkivi eristaatust, mis sisaldab keskkonnalaseid leevendusi. ?Selle soodustuse puhul täidaksime keskkonnanõudeid ka oma renoveerimata jäävate vana tüüpi kateldega,? ütles Lahtvee.

Seaduse seletuskirjas öeldakse, et ?eelnõu rakendamine eeldab siiski tarbija sotsiaalset valmisolekut maksta kinni keskkonnakulutused toote hinna kaudu.? Keskkonnainvesteeringud ja -maksud sisalduvad elektri ja soojusenergia hinnas.

Üks tavalisest laiemat tarbijatehulka puudutav ettevõte, mis peab seadusega ettenähtud parima tehnika investeeringud tegema, on AS Tallinna Soojus.

Ettevõtte keskkonnapeaspetsialisti Tiit Tombergi sõnul tuleb aastataguste arvutuste kohaselt investeerida parima tehnika saavutamiseks 400 miljonit krooni, millest vaid 50 miljonit oleks võimeline ettevõte ise paigutama. ?Ülejäänud tuleks laenata, kuid küsitav on, kui palju tarbija jaksab sellest kinni maksta,? sõnas Tomberg. Tallinna Soojus peaks investeerima vanade gaasikatelde väljavahetamiseks ja soojakadude vähendamiseks trassides.

Tänu keskkonna parandamist taotlevatele seadustele võib kasvada ka Eesti elanike Euroopa keskmisest ligi kümme aastat lühem eluiga. Terviseväljaannete järgi mõjutab keskkond inimeste tervist 20-40% ulatuses.