- OMX Baltic0,2%307,75
- OMX Riga−0,24%900,07
- OMX Tallinn0,04%2 098,52
- OMX Vilnius0,55%1 447,56
- S&P 5001,08%7 500,58
- DOW 300,14%51 564,7
- Nasdaq 1,91%26 517,93
- FTSE 100−0,35%10 363,27
- Nikkei 2251,63%72 410,03
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%83,83
- OMX Baltic0,2%307,75
- OMX Riga−0,24%900,07
- OMX Tallinn0,04%2 098,52
- OMX Vilnius0,55%1 447,56
- S&P 5001,08%7 500,58
- DOW 300,14%51 564,7
- Nasdaq 1,91%26 517,93
- FTSE 100−0,35%10 363,27
- Nikkei 2251,63%72 410,03
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%83,83
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Finantsinvesteeringud bilansis turuväärtusesse
Alates aasta algusest rakendus uus rahvusvaheline raamatupidamise standard IAS 39 ?Finantsinstrumendid?. IAS 39 on esimene standard, mis kehtestab arvestusprintsiibid peaaegu kõikide finantsinstrumentide jaoks.
Finantsinstrumentideks loetakse sealjuures raha, väärtpaberiinvesteeringuid, õigust saada ja kohustust maksta raha ning derivatiivseid finantsinstrumente (optsioonid, forwardid, futuurid jne).
Rahvusvahelise raamatupidamise standardi IAS 39 üks olulisemaid uuendusi on see, et ta nõuab senisest märksa enamate finantsinstrumentide kajastamist bilansis nende turuväärtuses. Siiski on seal ka terve rida erandeid ? näiteks valdav osa finantskohustustest jääb bilansis endiselt nende soetusmaksumusse.
Seega on IAS 39 teatud mõttes ?kompromiss-standard? nende riikide vahel, kes suhtusid turuväärtusesse suure umbusuga ning nende riikide vahel, kes soovisid, et kõik finantsinstrumendid oleksid bilansis turuväärtuses.
IASi Komitee (IASC) ei ole saladust teinud asjaolust, et IAS 39 on ainult üks vaheetapp finantsinstrumentide kajastamise reguleerimise teel. IASC pikaajaline eesmärk on, et kõik finantsinstrumendid ilma igasuguste eranditeta saaksid bilansis kajastatud nende turuväärtuses.
Siiski on tõenäoline, et IAS 39 reeglid jäävad kehtima veel vähemalt järgnevaks 4?5 aastaks.
IAS 39-l on äärmiselt suur mõju finantsasutuste raamatupidamistele, kuna selliste asutuste bilansid koosnevadki suures ulatuses ainult finantsinstrumentidest.
Suuremal või vähemal määral mõjutab rahvusvaheline raamatupidamise standard IAS 39 aga ka ?tavaliste? tööstus- ja kaubandusettevõtete raamatupidamist. Tavaettevõtte puhul tuleks silmas pidada eelkõige järgnevaid valdkondi:
Väärtpaberid turuväärtusesse. IAS 39 nõuab turuväärtuse rakendamist praktiliselt kõikidele finantsinvesteeringutele.
Hetkel kuum
Ainsaks erandiks on võlakirjad, mida hoitakse lunastustähtajani ning aktsiainvesteeringud, mille puhul puudub igasugune võimalus turuväärtuse hindamiseks (nendega ei toimu tehinguid ning puuduvad ka alternatiivsed meetodid nende reaalväärtuse hindamiseks).
Efektiivne intressimäär. Laenude ja muude intressi kandvate varade ja kohustuste intressiarvestus peab tuginema efektiivsel (ehk tegelikul) intressimääral, mitte laenulepingusse kirjutatud nominaalsel intressimääral.
Erinevusi nende kahe määra vahel võivad tekitada suured tehingukulud. Näiteks juhul, kui 50 miljoni krooni suuruse 10 nominaalintressiga laenu saamiseks olite sunnitud tegema 1 miljon kulutusi, siis tähendab see, et reaalselt saite te laenu ainult 49 miljonit.
Kuna pank nõuab teilt intresse ikkagi arvestatuna 50 miljonilt (ehk 5 miljonit aastas), siis tähendab see, et teile läheb see laen tegelikult kallimaks kui on lepingusse kirjutatud ? 5 miljonit intresse arvestatuna 49 miljonilt kroonilt teeb efektiivseks määraks 10 asemel 10,2.
Derivatiivid bilanssi. Juhul, kui juhtute mingil põhjusel sõlmima derivatiivseid lepinguid (näiteks valuuta-forward, aktsiaoptsioon või intressiswap), tuleks meeles pidada, et need derivatiivid tuleb kajastada nende turuväärtuses ka teie bilansis.
Senise praktika kohaselt peeti derivatiivide üle arvestust sageli bilansiväliselt.
Peale eeltoodu sätestab IAS 39 reeglid ka faktooring- ja repolepingute kajastamiseks, finantsvarade allahindluseks, riskimaandamisinstrumentide arvestuseks ja paljudes muudes finantsinstrumentidega seotud valdkondades.
Kuna mitmed finantsinstrumentide kajastamist puudutavad valdkonnad on Eesti raamatupidamise seaduse (ERS) poolt hetkel reguleerimata, soovitan rakendada IAS 39 põhimõtteid ka Eesti hea raamatupidamistava kohaselt koostatud aruannetes.
Probleeme võib aga tekkida finantsinvesteeringute kajastamisel nende turuväärtuses. Eesti raamatupidamise seadus nõuab teatavasti pikaajaliste finantsinvesteeringute kajastamist nende soetusmaksumuses ning lühiajaliste investeeringute kajastamist madalamas soetusmaksumusest ja turuväärtusest.
Usun, et ?õige ja õiglase? kajastamise huvides oleks aktsepteeritav ka ERSi aruannetes rakendada finantsinvesteeringute hindamisel rahvusvahelise raamatupidamisse standardi IAS 39 reegleid ja seega kajastada investeeringuid nende turuväärtuses.
Vastavalt ERSi §-le 18 (7) tuleks sellisel juhul aruandes põhjalikult selgitada, miks peeti vajalikuks Eesti raamatupidamise seaduse põhimõtetest mööda minna.
Raamatupidamise Toimkonnal tasuks aga kaaluda rahvusvahelise raamatupidamise standardi IAS 39 meetodite rakendamist ja turuväärtuse senisest laialdasemat kasutamist ka ERSi aruannetes.
Seotud lood
Lätis peakontorit omav finantstehnoloogia ettevõte Wandoo Finance näeb oma suurimat kasvupotentsiaali Ladina-Ameerikas. Ettevõtte asutaja ja tegevjuhi Iveta Bruvele sõnul on Peruus saavutatud veidi enam kui aastaga laenutaotluste maht, mis läheneb Poola turule, kus ettevõte on tegutsenud kümme aastat. Samal ajal tugevdab Wandoo Finance kohalolekut Baltikumi kapitaliturgudel ning otsib uusi kasvuvõimalusi väljaspool traditsioonilist tarbijalaenuäri.
Enimloetud
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Täna algavad rahukõnelused Šveitsis
Täna algavad rahukõnelused Šveitsis
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele