• OMX Baltic0,2%307,75
  • OMX Riga−0,24%900,07
  • OMX Tallinn0,04%2 098,52
  • OMX Vilnius0,55%1 447,56
  • S&P 5001,08%7 500,58
  • DOW 300,14%51 564,7
  • Nasdaq 1,91%26 517,93
  • FTSE 100−0,35%10 363,27
  • Nikkei 2251,63%72 410,03
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%83,83
  • OMX Baltic0,2%307,75
  • OMX Riga−0,24%900,07
  • OMX Tallinn0,04%2 098,52
  • OMX Vilnius0,55%1 447,56
  • S&P 5001,08%7 500,58
  • DOW 300,14%51 564,7
  • Nasdaq 1,91%26 517,93
  • FTSE 100−0,35%10 363,27
  • Nikkei 2251,63%72 410,03
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%83,83
Alates 2001. aastast hakkab kehtima uus Rahvusvaheline Raamatupidamise Standard IAS 40, mis käsitleb kinnisvarainvesteeringute kajastamist.
Kinnisvarainvesteering on IAS 40 kohaselt maa või hoone (või osa hoonest), mida ettevõte hoiab väljarentimise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil. Vastand kinnisvarainvesteeringule on maa ja hooned, mida ettevõte kasutab oma tootmisprotsessis ? selliseid varasid tuleks kajastada nagu tavalist põhivara. Kõrvalolev tabel toob mõningaid näiteid objektidest, mida loetakse IAS 40 kohaselt kinnisvarainvesteeringuks ning objektidest, mille kajastamisel tuleb lähtuda teistest standarditest.
IAS 40 lubab kinnisvarainvesteeringute kajastamisel kahte erinevat arvestusviisi ? reaalväärtuse meetod ja soetusmaksumuse meetod. Kõikide ettevõtte omanduses olevate kinnisvarainvesteeringute jaoks tuleb kasutada ühesugust meetodit.
Selle meetodi puhul kajastatakse kinnisvarainvesteeringut bilansis tema reaalväärtuses, milleks on üldjuhul turuväärtus. Turuväärtuseks loetakse parimat hinda, mille müüja võiks saada objekti eest seda vabal turul müües. Seega ei loeta turuhinnaks IAS 40 mõistes näiteks kiirmüügihinda.
Aktiivse turu puudumisel võib reaalväärtust hinnata mõnel muul meetodil, näiteks diskonteerides investeeringust saadavaid tulevikurahavooge. Kinnisvarainvesteeringu reaalväärtust tuleks hinnata igal bilansipäeval ning reaalväärtuse muutust tuleks kajastada kasumi või kahjumina kasumiaruandes (erinevalt ?normaalsest? põhivarast, mille ümberhindlused kajastatakse ümberhindluse reservis). Reaalväärtuse meetodil kajastatavaid kinnisvarainvesteeringuid ei amortiseerita.
Alternatiivina on lubatud soetusmaksumuse meetod, mille puhul kinnisvarainvesteeringut kajastatakse nagu tavalist põhivara, see tähendab soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. IAS 40 on siiski arvamusel, et reaalväärtuse meetod annab aruande kasutajatele üldjuhul parema ülevaate ettevõtte finantsseisust kui soetusmaksumuse meetod.
IAS 40 kehtestab ka ümberklassifitseerimise reeglid juhtudeks, kui varaobjekti kasutamise eesmärk muutub ning reaalväärtuses kajastatud kinnisvarainvesteeringust saab tavaline põhivara või vastupidi. Kinnisvarainvesteeringu muutumisel ettevõtte kasutatavaks põhivaraks tuleks selle uueks soetusmaksumuseks lugeda reaalväärtus ümberklassifitseerimise kuupäeval.
Põhivara muutumisel kinnisvarainvesteeringuks tuleks positiivne vahe põhivara reaalväärtuse ja jääkväärtuse vahel kajastada ümberhindluse reservis ning negatiivne vahe kanda kuludesse.
Kuna hetkel Eesti raamatupidamise seaduses juhised kinnisvarainvesteeringute kajastamiseks puuduvad, soovitan ka Eesti aruannetes kaaluda kinnisvarainvesteeringute kajastamiseks ühe ülaltoodud meetodi kasutamist.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 17.06.26, 14:14
Riigikaitse ei sünni ainult kasarmutes, üha rohkem ettevõtteid peab seda ka enda vastutuseks
15. juunil tunnustati ettevõtteid ja organisatsioone, kes on andnud silmapaistva panuse Eesti riigikaitsesse ning reservväelaste toetamisele. „Riigikaitsjate toetaja“ tunnustus toob esile tööandjad, kes aitavad reservväelastel osaleda õppekogunemistel, väärtustavad ajateenistuses omandatud kogemusi ning panustavad laiemalt Eesti julgeoleku tugevdamisse.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

76.6%
12.5%
10.9%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele