Ärikeeld kehtestatakse nii tõkendi kui ka sanktsioonina

Pankrotiseaduse § 35 lg 1 kohaselt on füüsilisest isikust võlgnikul kohtu loata keelatud pankrotimenetluse lõpuni olla ettevõtja, juriidilise isiku juhatuse liige, prokurist või pankrotihaldur. Ärikeeld on automaatne ja selle rakendamiseks ei ole kohtumäärus vajalik. Kohus võib aga isikul erandkorras lubada ettevõtjana tegutseda.

Ärikeeld on rakendatav kuni pankrotimenetluse lõpuni ka pankrotiseaduse §-s 12 lg 4 loetletud isikute suhtes, kes ei ole isiklikult pankrotivõlgnikud, nagu näiteks juriidilise isiku nõukogu või juhatuse liige, suurema häältearvuga osanik või aktsionär, raamatupidamise eest vastutav isik jt.

Vastavalt pankrotiseaduse §-le 35 lg 2 kohaldatakse nimetatud isikute suhtes ärikeeldu mitte automaatselt, vaid kohtumääruse alusel.

Pankrotiseadus ei määratle üheselt, kas ärikeelu näol on tegemist sanktsiooniga. Põhiseaduse § 31 kohaselt on õigus tegeleda ettevõtlusega põhiseaduslik õigus. Sellekohast põhiõigust saab piirata vaid seaduse alusel ja niivõrd, kuivõrd see on demokraatlikus õigusriigis vajalik.

Olen seisukohal, et ärikeeld kuni pankrotimenetluse lõpuni on oma olemuselt tõkend, mis sisaldab endas sanktsiooni elemente. Samas on kuni kolmeaastase ärikeelu näol pärast pankrotimenetluse lõppu tegemist sanktsiooniga, mis piirab nii isiku teovõimet kui ka põhiseaduslikku õigust tegelda ettevõtlusega.

Seega, isik, kelle suhtes on kohaldatud selleliigilist ärikeeldu, võib tõstatada küsimuse pankrotiseaduse § 35 lg 3 vastuolu kohta põhiseadusega ja rahvusvaheliste inimõigusi garanteerivate konventsioonidega, millega Eesti on ühinenud. Isiklikult leian, et kolmeaastane ärikeeld võib olla sisuliselt igati õigustatud, kuid seda peaks lahendama kohtuotsuse tasemel ja protsessis, mis tagab subjektile adekvaatse kaitseõiguse alates protsessi algstaadiumist.

Palju oleneb sellest, millises korras tuvastatakse ärikeelu kohaldamise aluseks olevad asjaolud. Näiteks, need asjaolud võivad olla tuvastatud jõustunud kohtuotsusega pankrotikuriteo asjas, milles isikule garanteeritakse kaitseõigus.

Pankrotiseadus loetleb ammendavalt, millist tegevust ärikeeld hõlmab: tegevust füüsilisest isikust ettevõtjana, juhatuse või asendava organi liikmena, likvideerijana, prokuristina, pankrotihaldurina.

Pankrotiseaduse § 35 ei sätesta keeldu töötada äriühingus, sh vastutaval ametikohal, tegutseda agendina vms.

Seega isik, kelle suhtes on kohaldatud ärikeeldu, võib näiteks töötada teise äriühingu peadirektorina. Samas näevad muud seadused ette sanktsioone, mille juriidiline toime on ärikeeluga sarnane.