Esiteks, formaalloogiliselt võttes saab liiduga ainult liituda ja ühendusega ainult ühineda. Euroopa Liiduga liitutakse ja Euroopa Ühendusega ühinetakse. ELiga on seega ühinemine võimatu.
Teiseks, mida tähendab väljend, et Eesti ühineb Euroopa Liiduga. Lähtudes ühinemisest kui juriidilisest terminist ja üldisest ühinemise loogikast selgub, et ühinemisel loetakse ühendatav lõppenuks. Ühineda saab ka uue ühingu asutamise kaudu, kusjuures ühendatavate tegevus ja juriidiline eksistents lõpevad. Ühendatava ühingu omanikud saavad ühendava ühingu omanikeks. St selline ühinemislaadne integratsioon viib Eesti kui iseseisvate huvidega subjekti kadumisele.
Kolmandaks, ainult liitumisel ELiga säilivad Eesti kui iseseisva subjekti huvid, sest integratsiooni kaudu saab kinnistada oma majanduslikku, kultuurilist, sotsiaalset ja poliitilist identiteeti.
Eestis on inimesi, poliitilisi ja majanduslikke jõude nende suhtumise järgi ELi nimetatud eurooptimistideks ja -skeptikuteks. Eelneva taustal oleks võimalik eristada ka ELiga ühinejaid ja liitujaid. Liitujad ja ühinejad võiksid olla eurooptimistide alljaotuses.
Poliitikud, majandusmehed, ajakirjanikud ja riigiametnikud kasutavad mõlemat väljendit, mis näitab, et suures integreerumise tuhinas ei saada aru, millest jutt käib, pole selget ettekujutust vormist ja sisust. Riigikogus olevatest erakondadest toetavad kõik eurointegratsiooni.
Küsimus on selles, kas integratsioon toimub läbi liitumise või ühinemise. Vaadeldes erakondade valimisplatvorme, selgub, et integratsiooni, sh ka majanduslikku integratsiooni toetavad ühinemise kaudu Mõõdukad, Keskerakond ja Koonderakond. Integratsiooni liitumise kaudu toetavad Reformierakond, Isamaaliit ja EME.
Seotud lood
Kui kiiresti jõuaksid liitlasväed ja nende tehnika vajadusel Eestisse ning siin ühest piirkonnast teise? Mis juhtub aga siis, kui mõni oluline sild või teelõik langeb rivist välja? Need ei ole enam lihtsalt küsimused peas või paberil, vaid osa Eesti julgeolekust ja kriisivalmidusest.