Eesti kui omamoodi maksuparadiis

Eestis tegutsevad ettevõtjad saab jagada kahte: ühed arendavad ettevõtlust, maksavad makse ja tegutsevad ausa konkurentsi tingimustes, teised tegelevad maksudest kõrvalehoidumise, aktsiisi- ja käibemaksupettustega. Ühed edendavad ja teised pärsivad ausat konkurentsi.

Tundub, et seadused suuresti soosivad täna pettureid ja suur osa maksudest jääb riigil seadusandluse nõrkuse tõttu saamata. Näiteks 450 maksupettusealasest kriminaalasjast on kohtusse jõudnud vaid 30. Karistamatuse sündroom süveneb. Ilmselt tuleks varsti ausust juba häbeneda. Kannatajaks jääb kõige selle tõttu riigi eelarve. Kui makse eelarvesse planeeritud mahus ei laeku, tuleb taas maksukoormust suurendada ning ausatelt mitu nahka koorida. Kui aga eelarvest midagi kärbitakse, siis kõigi eelduste kohaselt investeeringuid, mitte kulusid. Eesti vohama hakanud riigiaparaadil on aga, kust kokku hoida! Investeeringute kärpimine kahjustab ettevõtluskeskkonda.

Maksukoormuse suurendamine vähendab maksumaksjate arvu veelgi. Aktsiisimaksu tõstmisele reageeris turg salakauba osa järsu kasvuga. Aktsiisi on tänavu kahe esimese kuu jooksul laekunud vaid 10% planeeritust, sh tubakaaktsiisi vaid 3%! Impordi käibemaksu laekus aasta esimeste kuudega 850 mln krooni eelmise aasta sama aja 1,2 miljardiga võrreldes. Pean õigeks alustada maksukorraldusseaduse korrastamisest ja maksude kokkukorjamisest.

Kuidas satub salakaup turule, kui meil on tõhus piirivalve, toll, politsei, maksuamet? Niikaua kuni salakaup ja altkäemaks piiril teineteist leiavad, ei ole ka maksude laekumise paranemist loota. Seda teavad nii ettevõtjad, seadusandjad kui kontrollijad, keegi ei üritagi midagi ette võtta.

Riigihankekonkurssidel võivad osaleda kõik, kes saavad maksuametist maksuvõla puudumise tõendi. Võla puudumine võib aga tähendada ka seda, et ettevõtja pole kunagi makse maksnud.

Riigi elutähtis huvi peaks olema, et maksud korralikult laekuksid. Seadusandja ei paista sellega küll aktiivselt tegelevat! Maksukorraldusseaduse uus redaktsioon ei luba maksuametil enam maksude tasumise õigsust kontrollida. Viimase seaduseparandusega muudeti maksude tasumise õigsuse kontrollimise võimalus maksukuritegude tõkestamise kontrollimiseks. St, et enne kontrollimist tuleb maksuametnikul tõestada, et potentsiaalne kontrollitav on korda saatnud kuriteo.

Seadusandja vist arvab, et meil on ikka veel vähe Maapanga ja Hüvitusfondi näidetest. Kui nii, siis tegutsevad Eestis veel ühel turul koos maksumaksjad ja makse mitte maksnud maksumaksjad.