Humoorikas arhitektiduo Andrus Kõresaar ja Raivo Kotov

Rein Grünbachi kunstiringist sai Kotovi ja Kõresaare ühenduslüli. Kõresaar meenutab üht 12. klassi matemaatikatundi: “Keset tundi kargas sisse Grünbach ja karjus: “Kõresaar, välja!” Ta oli maruvihane ja ta viha põhjus oli see, et kunstiklassi uks oli kaetud tilgutatud värvidega. Uks oli ees, aga oli aru saada, et keegi on selle maha võtnud ja värvi peale pritsinud. See nägi välja nagu Jackson Pollocki modernse kunsti teos. Ma polnud süüdi, Grünbach seda ei uskunud. Hiljem tuli välja, et kunstiringi noored õpilased Kotov ja Stöör olid harjutanud Pollocki tehnikat. Ja kus siis mujal, kui võtnud maha endale parima lõuendi – kunstiklassi ukse. Õiged süüdlased said teenitud karistuse natuke hiljem, sest rõõmuga läksid nad sellest teada andma, et kas pole hea kompositsioon.”

Kotov kinnitab kirjeldatut ning lisab, et tema ja Kõresaare “lõbus koostöö” algas ülikooliajal. Tudengina lavastas Kõresaar filmi, mille osatäitjateks olid vabatahtlikud viljandlased, teiste seas ka Kotov. Üks võte toimus praeguse Sikupilli Prisma kohal asunud vana pärmitehase varemetes. Seda, et neil on kunagi teisel pool teed oma büroo, mehed toona ilmselt ette ei kujutanud.

Näljaste kunstnike ritta

Keskkoolis käisid Kõresaar ja Kotov matemaatika-füüsika eriklassis ning selle kõrvalt kunstiringis. Koolilõpetamisel tuli teha valik: kas tehnikaülikool või kunstiakadeemia? Käes oli 1990ndate algus, Eesti oli äsja iseseisvunud ning kunstnike põli polnud kiita. “Ema ütles, et Tallinn on täis töötuid ja näljaseid kunstnikke, pole mõtet nende ridu täiendada,” meenutab Kõresaar. Kunstiakadeemiat ei soovitanud kodused ka Kotovile: noormeest julgustati valima selle asemel “tõsine kool” ehk tehnikaülikool. Ja ometi valisid mõlemad kunstiakadeemia: Kõresaar graafika ning Kotov arhitektuuri.

Otsuse juures peavad mehed määravaks kunstiõpetaja Grünbachi mentorirolli. “Üks on eriklassist saadav matemaatika-füüsika pagasi kasutamine, teine see, et Grünbach oskas ära kasutada süsteemse mõtlemise alust ja vaatas, mida sellest veel teha saaks,” sõnab Kõresaar. Rein Grünbachi õpilastest tuli EKA vilistlasi ja tudengeid üle 100, nii et tema sütitavast mõjust sündis lausa koolkond.

Tunnustatud ja ambitsioonikad

Tänavu veebruaris pälvisid Andrus Kõresaar ja Raivo Kotov noore arhitekti preemia. Tunnustus antakse kuni 40-aastasele uuendusmeelsele arhitektile või kollektiivile. Erinevalt muudest arhitektuuripreemiatest pole see objektikeskne, vaid suunatud üldisele tegevusele.

Kotov ja Kõresaar leiavad endale pidevalt uusi väljakutseid. Praegu on üheks Balti jaama rekonstrueerimine. Märtsi algul tutvustasid nad avalikkusele projekti eskiisi, mille sihiks on “tagada turu toimimine korrastatumal kujul. Mitte muuta kaubanduskeskuseks, vaid tagada, et kohalik elanikkond käiks ostmas. Eesmärk säilitada ka Balti jaama eripära, et lähed vana mutrivõtit otsima, siis kindlasti on mõni habemik, kes sulle seda müüb. Kui on Võssotski vana plaati vaja, siis selle leiab ka,” kirjeldab Kõresaar.