Eestlased on kaasa läinud äriga, mis võib keskkonnale rohkem kahju kui kasu teha.
Eesti maaomanikud ja idufirmad on läinud kaasa süsinikukrediitide kullapalavikuga, samas kui kriitikud ütlevad, et süsinikukrediidid teevad kliimale rohkem kahju kui kasu: krediite ostes ei keskendu ettevõtted piisavalt enda tekitatud heitmete vähendamisele.
  • Eesti maaomanikud ja idufirmad on läinud kaasa süsinikukrediitide kullapalavikuga, samas kui kriitikud ütlevad, et süsinikukrediidid teevad kliimale rohkem kahju kui kasu: krediite ostes ei keskendu ettevõtted piisavalt enda tekitatud heitmete vähendamisele.
  • Foto: Andras Kralla
Süsinikuturu Metsikus Läänes võitlevad oma koha eest need, kes tahavad teha rahaks ettevõtete vajaduse heastada oma saastamist.
Lähiajal saab oma süsinikukrediidile ametliku märgise külge kaks kodumaist idufirmat, kes loovad saastavatele ettevõtetele ihaldatud krediite puude istutamisega. Turg ise on aga kogu maailmas tõsiste kahtluste all ning üha teravamalt on üleval küsimus, kas selline äri teeb keskkonnale rohkem kasu või kahju.
Tuntud äriperekonna ettevõtte krundil on kahju kohalikule loodusele ja lindudele juba näha.
Võrtsjärve idakaldalt linnulennult kilomeeter-kaks eemal laiuvad niisked rohumaad. Vetruval turbapinnasel on end maa seest välja torganud rohututid, mis pakuvad pikkade nokkadega rohuneppidele pulmamänguks head asukohta. “Vaat see nepile meeldib!” teatab rohuneppe uuriv ornitoloog Leho Luigujõe saapaga vetruvale pinnasele astudes.
Kui Luigujõe eelmisel aastal tuttavasse paika rohuneppe vaatama tuli, leidis ta looduskaitse all olevalt neppide mänguplatsilt eest värske kase- ja kuusepõllu.
Rohunepile meeldib istuda mätaste peal, kus ta saab näidata teistele isaslindudele ja emastele oma valget saba. Nepp on äratuntav oma pika noka järgi, millega ta niiskest mullast vihmausse toiduks nopib. Kui polder ära kuivendatakse, ei saa nad enam oma nokkasid maapinda suruda.
  • Rohunepile meeldib istuda mätaste peal, kus ta saab näidata teistele isaslindudele ja emastele oma valget saba. Nepp on äratuntav oma pika noka järgi, millega ta niiskest mullast vihmausse toiduks nopib. Kui polder ära kuivendatakse, ei saa nad enam oma nokkasid maapinda suruda.
  • Foto: Andras Kralla
Turbasel pinnal looklevad nüüd noored vaevu kaenla alla ulatuvad kased sirgetes rivides nii kaugele, kui silm ulatub. Auk ja kask, auk ja kask, on kaitstud roheala uus pinnavorm.
Varasem sile rohututirohke pinnas on saanud uue ilme ning aastakümnete jooksul, kui kased kasvavad, muutub see tundmatuseni. Kuskil seal kaseväljade vahel on keskkonnaamet tuvastanud ka kuused.
Kuid neil kaskedel ja kuuskedel ei lasta tõenäoliselt siin suureks kasvada. Keskkonnaametis käib menetlus, et istutatud puud sealt eemaldataks, sest hoiualal ilma ametit teavitamata puid istutada ei tohi.

Seotud lood

  • PRO
Uudised
  • 11.12.23, 12:02
Aafrikat ähvardab maadehaaramine süsinikukrediidi nimel
Riikidel võib peagi avaneda võimalus teiste valitsustega heitkoguste vähendamise üle kaubelda, kuid eksperdid hoiatavad, et arengumaades ekspluateeritakse seda turgu juba praegugi.
Suur lugu
  • 21.06.23, 06:00
Eesti Energia langes Soomes kahtlase skeemi õnge
Soome ärimehed müüsid ettevõtetele valedest ja ebamäärasusest pungil lubadusi puude istutamise kohta, mida firmad kasutasid oma rohekampaaniates. Nii pakkus ka Eesti Energia väidetava puude istutamisega meie põhjanaabritele rohelisemat elektripaketti.
Uudised
  • 11.04.23, 13:00
Roheidu eAgronomi partnerit tabasid rohepesu süüdistused
Saluoks: ideaalseid lahendusi ei ole
Süsinikukrediitide äri maailma tipud South Pole ja Verra jäid ajakirjanduse hambusse õhku täis lubadustega, kuid nendega koostööd tegeva eAgronomi juhi Robin Saluoksa sõnul ei olegi kliimakriisis ideaalseid lahendusi ning suurtegijad on kindlasti ka vigu teinud.
Uudised
  • 21.05.24, 06:00
Euroopa tööstust suunav Maive Rute: me ei saa sõltuda riikidest, kes pole meie sõbrad
Euroopa Liit peab soodustama sisemist konkurentsi, et kolmandate riikide odav toodang Euroopa majandust ei õõnestaks, räägib Euroopa Komisjoni tööstuspoliitika asejuht Maive Rute raadiosaates „Äripäeva arvamusliider“.
  • ST
Sisuturundus
  • 17.06.26, 14:14
Riigikaitse ei sünni ainult kasarmutes, üha rohkem ettevõtteid peab seda ka enda vastutuseks
15. juunil tunnustati ettevõtteid ja organisatsioone, kes on andnud silmapaistva panuse Eesti riigikaitsesse ning reservväelaste toetamisele. „Riigikaitsjate toetaja“ tunnustus toob esile tööandjad, kes aitavad reservväelastel osaleda õppekogunemistel, väärtustavad ajateenistuses omandatud kogemusi ning panustavad laiemalt Eesti julgeoleku tugevdamisse.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

76.6%
12.5%
10.9%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele