- OMX Baltic−0,42%314,42
- OMX Riga0,26%938,51
- OMX Tallinn−0,18%2 147,71
- OMX Vilnius−0,66%1 503,06
- S&P 5000,21%7 707,98
- DOW 300,22%53 463,05
- Nasdaq 0,16%26 331,09
- FTSE 1000,14%10 743,35
- Nikkei 225−3,16%65 326,42
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,05
- OMX Baltic−0,42%314,42
- OMX Riga0,26%938,51
- OMX Tallinn−0,18%2 147,71
- OMX Vilnius−0,66%1 503,06
- S&P 5000,21%7 707,98
- DOW 300,22%53 463,05
- Nasdaq 0,16%26 331,09
- FTSE 1000,14%10 743,35
- Nikkei 225−3,16%65 326,42
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,05
Euroopa tööstust suunav Maive Rute: me ei saa sõltuda riikidest, kes pole meie sõbrad
Maive Rute sõnul on eurovalimiste järel Euroopa Komisjoni kindel missioon tugevdada Euroopa autonoomsust kaubandusturul. „Me tahame vähendada oma sõltuvust nendest riikidest, kes ei ole meie sõbrad või kes on suisa meie süsteemsed rivaalid,“ ütleb Rute saates.
Ta rõhutab, et praegu ei ole konkurents üksnes Euroopa Liidu sees, vaid me konkureerime ühiselt nii USA, Hiina kui ka teiste suurte Aasia mängijatega.
Rute meenutab, kuidas Rumeenia ja Bulgaaria tegid hiljuti suuremahulised riigihanked raudteeteenuste ja päikeseparkide rajamiseks. „Oh imet, Hiina ettevõtete tehtud pakkumised olid oluliselt odavamad kui Euroopa omad.”
Tänu uuele välistoetuste määrusele sai Euroopa Komisjon nendelt Hiina pakkujatelt küsida, kuidas on võimalik teha päikesepaneele või raudteeronge nii soodsalt. Rute sõnul võtsid Hiina tootjad ainuüksi selle päringu peale oma pakkumised riigihangetest tagasi.
Rute tõdeb, et paljuski on Euroopa vabakaubandusloogika ajale jalgu jäänud. „Me peame aru saama sellest, et mäng ja mänguväli on vahepeal oluliselt muutunud. Me ei ole enam maailma kõige suurem turg.”
Rute silmis on Euroopal oluline roll muuta turu tingimused õiglasemaks – nii järelevalve kui ka kaitsemeetmetega, et kolmandate riikide subsideeritud toodang meie firmadelt kohta ära ei võtaks. „Siis on ka seda konkurentsi võimalik tekitada Euroopa Liidu sees.“
Euroopa Komisjonil on kindel plaan suurendada Euroopa võimekust toota ise kriitilisi tehnoloogiaid ja hoida töökohti. Rute sõnul on kokkulepped juba sõlmitud. „Me mobiliseerime nii ettevõtjaid kui ka investeerijaid, et me oleksime tõepoolest Euroopana tugevamad iseseisvamad. Samas teeksime laiemat koostööd kõikvõimalike kolmandate riikidega ja et me ei oleks nii ära rippumas ainult ühest suurest partnerist – on see siis Ameerika või Hiina.“
Indrek Lepik võtab iga töönädala lõpus ette kolm Äripäeva arvamusliidrit, et nendega läbi analüüsida ühiskonna kõige põletavamad teemad. “Äripäeva arvamusliider” on eetris igal reedel pärast tööpäeva kell 17. Kõiki saateid näed siit.
Rutte silmis peaksid tarneahelad toetama ka Eesti-suguseid väiksemaid riike. „Kui tehakse uus autotehas näiteks Saksamaal, et ka Eestist on võimalik teha sinna arvestatavat sisendit. Juhtimissüsteemide, materjalide või mingisugune muu teenuse osas.”
Euroopa tööstuse uuestisünd
Rute tõdeb, et Euroopa riigid on võimelised kõrgtehnoloogiaid ise tootma, ent siiani pole seda piisavalt väärtustatud. „Me oleme lasknud tootva tööstuse võimekuse minna mujale, sest me oleme pikki aastaid arvanud, et meil ei ole seda tulevikuks õnnelikuks ja rikkaks eluks vaja.”
Nüüd on maailm muutumas ning on näha tööstuse regionaliseerumist, märgib Rute. Ta lisab, et kas või julgeoleku vaates pole täna soovitav mõnest suurvõimust sõltuda.
Hetkel kuum
Lisaks on Rute sõnul Euroopa Komisjon ühel meelel, et on vaja suurendada kaitsekulutusi. „Sealtkaudu tuleb loomulikult ka investeeringuid ja võimalusi tööstuspoliitika arendamiseks ja elluviimiseks.“
Kui panna kokku teadlik poliitika ja kaitsetööstuse täiendavad kulud, on Rute hinnangul oodata Euroopa tootva tööstuse taassündi. „Koos sellega ka paljude töökohtade taassündi, mis annab inimestele leiba ja võimalust töötada seal, kus nad parajasti elavad.“
Rute sõnul on Euroopa tööstusele hüppelauaks ka uued Euroopa rohelised kokkulepped. „Kliimamuutuste ärahoidmine ei ole oluline ainult ühise kliimapoliitika mõttes, aga ka väga oluline tööstuspoliitika võimalus.“
Väga jõuliselt investeerivad taastuvenergiasse Soome ettevõtted nagu Wärtsilä, räägib Rute. „Just selle mõttega, et nende energia hind ka tulevikus, kui me sõltume palju rohkem tuulest ja päikesest, oleks võimalikult madal.“
„Soome saab mitte ainult enda riigis neid rakendada selliseid uusi rohetehnoloogiaid, aga neid ka eksportida.“ See kombinatsioon on Rute sõnul andnud Soomele tugeva konkurentsieelise.
Rute arvates on see koht, kus mõelda, kas ka Eestis on mõni potentsiaalikas tööstusharu, mida siis üheskoos ja ühiste pingutustega üles ehitada või kuhu investeeringuid meelitada.
Puhas vesi ja õhk majandusnumbrites
Rohetehnoloogia suunda aitab levitada Rute sõnul nõnda-nimetatud nullnetotööstuse määrus, mis on hetkel Euroopa Parlamendis soolas. Määruse eesmärk on luua soodsamad tingimused puhta energia tootmise tehnoloogiatele.
Enamik Euroopa erakondi on Rute sõnul seisukohal, et kestliku arenguga tuleb tegeleda. Ta kinnitab, et saabuvad valimised rohepöörde kurssi ei muuda – jätkub plaan jõuda 2050. aastaks neutraalse või vähemalt võimalikult väikse süsiniku jalajäljega majanduseni.
Küll aga võib oodata muudatusi nendes Euroopa rohelise kokkulepe küsimustes, mis puudutavad keskkonda. Rute sõnul ei tea me keskkonna- ja ökosüsteemiteenuste tegelikku mõju inimühiskonnale. „Me teame küll, et meil on vaja puhast vett ja õhku ja nii edasi, aga meil on keeruline seda majandusnumbrites arvutada.“
Rute sõnul on Euroopas kerkinud dilemma, kuhu oma vahendeid eelkõige suunata. „Kas me oleme Euroopana läinud keskkonnanõuete kehtestamises liiga kaugele ja peaksime nüüd rohkem tähelepanu pöörama majanduse konkurentsivõimele? See on see debatikoht.“
Seotud lood
Mida toob Eestile euroliidu tööstuspoliitika? Lisaks: kas grusiinidel pole tõepoolest Kremlist pääsu ning mis saab hinge vaakuvast teedeehitusest?
Võrdse konkurentsiolukorra loomine – ka ravimiäris – on raske, aga sugugi mitte võimatu, rõhutab riigikontrolör. Lisaks: Järvani küsimus tuli Tallinna linnavalitsuses päevakorda ja lollus pole poliitikas otsa lõppenud.
Kas eestlastest on saanud eurooplased? Lisaks: kui sügavaks osutub EKRE kriis ning kuidas teha päriselt rohepööret.
Riina Sikkut nahutab kärpimismantra kuulutajaid. Lisaks: mida teeb Ukraina uute relvadega ja kas Aivar Pohlaku juhitud jalgpalliliitu ähvardab Edgar Savisaare järgse Keskerakonna saatus.
Juulis lisandus 4 üürnikku
Riias arendatav Preses Nama Kvartālsi ärikeskusega lisandus ainuüksi juulis neli uut üürnikku. Uute tulijate seas on digitaalse kasutajakogemuse disainiga tegeleva ettevõtte kontor ning mitu teenusepakkujat – pilatese stuudio, kohvik ja lõunasöögirestoran. Esimesed üürnikud kolivad keskusesse juba 2027. aasta jaanuaris.
Enimloetud
2
4
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Keskuse turuväärtus 94 miljonit. Tehingu taga Arakas, Kirjanen, Külvik jt
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Keskuse turuväärtus 94 miljonit. Tehingu taga Arakas, Kirjanen, Külvik jt
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele