Energiapoliitikas tuleb tegutseda enne, kui valikud kallimaks muutuvad

Pärli hinnangul on energeetikas venitamine eriti kallis, sest tootmisvõimsused ja võrgud nõuavad suuri investeeringuid ning nende mõju kestab aastakümneid. Kui otsuseid edasi lükata, muutuvad tehnoloogiad, hinnad ja julgeolekuolukord ning valikuruum jääb järjest väiksemaks. „See risk, et me ei tee otsuseid, me ei tee investeeringuid, me ei panusta arengusse, on oluliselt suurem,“ ütleb ta.

Kõige selgemalt paistab otsustamise vajadus välja tuuleenergia puhul. Päikeseenergia on Eestis kiiresti kasvanud, kuid Pärli sõnul on uutesse päikeseparkidesse investeerimine muutunud „praktiliselt ebaefektiivseks“, sest toodang koondub samadele tundidele. Tuuleenergiaga on seis parem, kuid projekte takistavad kohalik vastuseis ja rahaline ebakindlus. „Meil on kuni tuhat megavatti praegu paberil, mis ei jõua tootmisesse,“ märgib Pärl.

Tema sõnul on tuul Eestile oluline nii hinna kui ka energiajulgeoleku pärast. Päike ja tuul on praegu odavaimad tootmistehnoloogiad ning täiendavad teineteist hästi: „Seal, kus päikest ei ole, on tuult rohkem.“ Samas ei saa kogu süsteemi rajada ainult ilmast sõltuvale elektrile. Pärli hinnangul võiks taastuvenergia katta 60–70 protsenti tootmisest, kuid selle kõrvale on vaja salvestust ja kiiresti reageerivaid juhitavaid võimsusi.