Rasketehnika turul loeb üha vähem ostuhind ja üha rohkem partneri võimekus

Stokkeri juhatuse liikme ja Baltikumi ehitusosakonna juhi Madis Kauri sõnul on ehitussektor olnud alati tugevalt seotud riiklike taristuinvesteeringutega ning praeguses turuolukorras paistab see eriti selgelt välja.

“Rail Balticut nähakse sageli kui kogu sektori päästerõngast, kuid ühest projektist ei piisa. Ettevõtted vajavad lisaks ka teisi suuri objekte, mis hoiaksid kogu turu töös,”ütleb Kaur, kelle sõnul on paljud ettevõtted sattunud keerulisse olukorda ka seetõttu, et aastate eest võidetud riigihanked ei arvestanud hilisema kütusehinna ja inflatsiooni kasvuga. Kui lepingutes puudusid hinnatõusu arvestavad mehhanismid, on tänased kasumimarginaalid muutunud väga õhukeseks.

Majandusolukord on muutnud ettevõtjad ettevaatlikumaks. Kui veel mõni aasta tagasi lähtuti investeeringute tegemisel eelkõige kvaliteedist ja masina pikaajalisest väärtusest, siis praegu vaadatakse ennekõike soetusmaksumust.

Kuigi ostuhind on endiselt oluline, ei ole see enam ainus ega sageli isegi kõige tähtsam otsust mõjutav tegur. Madis Kauri sõnul algab tegelik koostöö kliendiga alles pärast masina üleandmist.

“Masina müük ei lõpe sellega, kui võtmed on üle antud. Tegelik koostöö algab alles siis, kui klient vajab abi. Kui tehnika seisab, ei huvita enam kedagi ostuhind – oluline on see, kui kiiresti partner reageerib.”

Turg ootab täna keskmisel umbes kahetunnist reageerimisaega. Mõnel objektil tuleb aga tegutseda veelgi kiiremini. “Kui asfalteerimistöö Narva maanteel seisab, tähendab iga tund väga suurt rahalist kahju. Sellistes olukordades peab abi jõudma kohale pigem tunni kui päeva jooksul,” ütleb Kaur ning lisab, et vajadusel tähendab see ka asendusmasina pakkumist, et kliendi töö ei katkeks.

Nii, nagu on muutunud finantskäitumine, on viimastel aastatel muutunud ka rasketehnika ise. Kui varem piisaas masina hooldamiseks mehaanilistest teadmistest, siis tänapäeval on ehitusmasinad täis andureid, GPS-lahendusi ja tarkvara.

“Tänapäeva ehitusmasin ei ole enam lihtsalt tükk rauda, vaid mehatrooniline süsteem, mille hooldamiseks ei piisa enam ainult mutrivõtmest. Vaja on arvutit, diagnostikat ja täiesti uusi oskusi,” ütleb Kaur.

See on toonud kaasa suure nõudluse diagnostikute ja mehatroonikute järele.

Stokker teeb koostööd kutsekoolidega ning panustab praktikaprogrammidesse, et kasvatada järelkasvu. Kuigi sellise kompetentsi hoidmine on kulukas ja kajastub ka teenuse hinnas, peab Kaur seda kvaliteetse teeninduse vältimatuks osaks.

Stokkeri hinnangul liigub rasketehnika valdkond järjest enam samas suunas nagu autotööstus. Üheks oluliseks arenguks peab ettevõte digitaalsete iseteeninduslahenduste kasutuselevõttu, mis võimaldavad klientidel jälgida oma masinaparki reaalajas, planeerida hooldusi ning hallata kogu tehnikat ühest keskkonnast.

Ettevõtte eesmärk on pakkuda terviklikku teenust, mis ühendab müügi, rendi, hoolduse ja vajadusel ka asendusmasinad vastavalt kliendi tegelikele vajadustele.

Kaur soovitab ettevõtjatel enne investeerimisotsuse tegemist hinnata mitte ainult masina hinda, vaid ka seda, millise partneriga koostööd alustatakse. “Kõige kallim masin ei ole tingimata hea ost ja kõige odavam halb. Pikas vaates määrab investeeringu edu hoopis see, kas partner suudab masina kogu elutsükli jooksul töös hoida.”