„Meie ülesanne on kaks asja: ehitada valmis raudtee ja tagada, et see oleks esimesest päevast opereerimiskõlbulik,“ ütles Rail Baltic Estonia raudtee opereerimise ja ohutuse üksuse juht Heigo Saare raadiosaates ”Logistikauudised eetris“.
See tähendab, et kaduma peab näiteks olukord, kus vedurijuht peab igas riigis rongi juhtides oskama B-tasemel kohalikku keelt, nagu see on nõutav praegusel ajahetkel. Lisaks vajab kogu Euroopa praegune raudteejuhtimissüsteem põhjalikku restarti.
Erinevalt senisest Baltikumi raudteevõrgust ei ole Rail Baltical enam kavandatud klassikalisi piirijaamu Eesti, Läti ja Leedu vahel. Esimene piirijaam tekib alles Leedu–Poola piiril.
See tähendab ühtset projekteerimisstandardit kolmes Balti riigis, ühtset opereerimisreeglistikku ning ühist tehnilist baaslahendust liiklusjuhtimises. Saare tunnistas, et see probleem on tegelikult üle kogu Euroopa ja see kaob alles siis, kui tehnilised barjäärid (erinevad liiklusjuhtimissüsteemid, riiklikud erisused) on täielikult ühtlustatud. Õnneks on Euroopa Komisjon asunud selle teemaga tõsiselt tegelema ja oluline on Rail Baltica nende uuendustega ühte jalga käiks.
Kaubaveoveerem Euroopas olemas
Kaubaveo poolel näeb ettevõte märkimisväärset huvi Euroopa raudteeveo-ettevõtjatelt. Eelkõige nähakse potentsiaali Soome impordi-ekspordi suunal, kus Rail Baltic pakub alternatiivi meretranspordile.
Saare sõnul ei tähenda see nullist alustamist. „Euroopas liigub täna väga palju sobivat veeremit. Rail Balticu trassil opereerimiseks on vaja eelkõige, et pardaseadmed vastaksid üle-euroopalisele liiklusjuhtimissüsteemile.“
Projektis kasutatakse ühtset Euroopa standardit (ERTMS), mis peaks välistama uute pudelikaelte tekkimise. Eesmärk on, et Baltikum ei kujuneks tehniliseks takistuseks Euroopa põhivõrgus ja selle eeldusteks on selged opereerimisreeglid, läbipaistev tasustamismudel, hooldus- ja teenindusvõimekus (depoo, elekter, hooldusrajatised) ning valmisolek teenindada kõiki nõuetele vastavaid vedajaid.
Reisiliikluses mitu võimalikku mudelit
Siseriiklik reisivedu jääb Eestis tõenäoliselt Elroni kanda ning juba on ettevõte ette valmistamas ka rongihanget, millega tulevikus sõita kuni Riiani välja. Rahvusvahelises liikluses on aga mitu võimalikku mudelit.
Üks variant on, et riigid hangivad rongid ning tellivad nendele opereerimisteenuse, teine variant, et riigid tellivad üksnes teenuse ning veeremi investeering jääb operaatori kanda. Pigem peab Saare tõenäoliseks esimest versiooni. „Eraettevõte ei too esimeseks päevaks kiirrongi hoovi, kui taristu töökindlus pole praktikas tõestatud,“ nentis ta.
Hetkel kuum
Seetõttu nähakse loogilise sammuna siseriikliku ja Balti pealinnade vahelise teenuse käivitamist. Kui taristu töökindlus on end tõestanud, võivad juba lisanduda kommertsalustel tegutsevad rahvusvahelised liinid.
Kuigi ametlik eesmärk on põhitrassi valmimine 2030. aastaks, sõltub kogu koridori tööle hakkamine eelkõige Läti edenemisest. Saare sõnul ei ole küsimus selles, kas projekt valmib, vaid millal, ja pole välistatud võimalus, et kui Eesti ja Leedu oma osa valmis saavad, võivad nad Lätile ka moel või teisel appi minna.
Saadet “Logistikauudised eetris” juhib Tõnu Tramm, saate toob kuulajateni Laomaailm.
Seotud lood
Lätis peakontorit omav finantstehnoloogia ettevõte Wandoo Finance näeb oma suurimat kasvupotentsiaali Ladina-Ameerikas. Ettevõtte asutaja ja tegevjuhi Iveta Bruvele sõnul on Peruus saavutatud veidi enam kui aastaga laenutaotluste maht, mis läheneb Poola turule, kus ettevõte on tegutsenud kümme aastat. Samal ajal tugevdab Wandoo Finance kohalolekut Baltikumi kapitaliturgudel ning otsib uusi kasvuvõimalusi väljaspool traditsioonilist tarbijalaenuäri.
Enimloetud
4
Asekantsler üritab kompromissi vahendada
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Täna algavad rahukõnelused Šveitsis
Asekantsler üritab kompromissi vahendada
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele