CO₂ maksuraha ei jõua roheenergiasse: riikidele meeldib maksutulu ära kulutada

Schank-Lukase kinnitusel on alates 2024. aastast riikidel kohustus investeerida kvoodimüügist saadud raha roheüleminekusse, sh puhtasse energiasse. ETSi reformiga on eesmärk rahvuslikud kliima-energiakavad muuta investeeringukompassiks, mis aitab suunata ETSi tulud innovaatilistesse lahendustesse.

Asmann tõstatab põhimõttelise küsimuse seoses CO₂ maksude kasvuga: „Mis on Euroopa tarbija võimekus täiendav kulu enda kanda võtta? Me kõik oleme loodusesõbrad, aga terast ja tsementi on majade ehitamiseks tarvis. Tsemendi tootmisel eraldub CO₂ keemilise protsessi käigus — see ei ole tehnoloogilise lodevuse küsimus, vaid füüsika. Terase tootmisel on olukord sarnane. Sul ei ole mingit vahet, mis on sinu ETS-poliitika või vähendamise graafik — CO₂ heide sul on, kui sa toodad tsementi,“ laiutab ta käsi.

Schank-Lukas osundab, et seetõttu saavadki ettevõtted ETSi raames tasuta kvooti ja ELis kokkulepitud eesmärgiks ei ole mitte saavutada nullheidet iga ettevõtte tasemel, vaid eesmärk on majanduses tervikuna saavutada tasakaal heite ja süsinikusidumise vahel. Puhtama energiatootmise ja süsinikusidumise lahendused on olemas ja oluline on neid toetada.

Põhjus, miks meil hinnad on kallid, ei ole kinni mitte ETSi poliitikas, vaid tuleneb ELi energiasõltuvustest imporditud fossiilkütustest. „Meie hindu juhivad teised, me ei juhi neid ise. Me impordime 60% oma energiast. Euroopa Liit ei ole ise-varustav. Me peame tootma ise rohkem puhast energiat ja seeläbi hakkama ise hinda reguleerima, suurendades nii oma konkurentsivõimet,“ ütleb ta, lisades, et energiapoliitika on Euroopa Liidu ja liikmesriikide jagatud vastutus, kus riikidel on palju otsustusõigust ja -vajadust. Euroopa Liidu tasandil lepitakse kokku suund, aga strateegilised valikud teeb iga riik ise: milline täpselt on tema energiaportfell ja milliseid ettevõtteid ta toetab.

Maikuu „Soraineni sageduse“ saates räägime sel suvel avalikustatavast Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi ETS reformist, selle mõjust ettevõtjatele ja tarbijatele, Euroopa konkurentsivõimele ja säilenõtkusele. Arutame ka selle üle, kas ja kuidas ELi välised riigid – USA, Hiina jt – oma kliimapoliitikat reguleerivad ning kuhu EL suures pildis oma poliitikaga paigutub. Saatekülalised on Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Ahti Asmann ja Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Ave Schank-Lukas.

Saadet juhivad advokaadibüroo Sorainen advokaat Helery Maidlas ja juhtivpartner Kaupo Lepasepp, kes on ühtlasi büroo Baltikumiülene energeetika valdkonna juht.