Kuidas Lähis-Ida konflikt mõjutab Eesti energiajulgeolekut?

Saksa sõnul on Lähis-Idas aktiivne sõjategevus kestnud alates 2023. aasta oktoobrist ning piirkonnas ei ole sellest ajast alates tegelikku rahunemist tekkinud. Maailma tähelepanu on eelkõige Hormuzi väinal, mis on üks olulisemaid nafta ja gaasi tarnekoridore maailmas. Kui sealne olukord muutub ebastabiilseks või laevaliiklus katkeb, reageerivad kohe ka energiaturud ning see mõjutab hindu ka Euroopas.

Saates arutatakse nafta hinnatõusu üle ning seda, kas hinnasurve võib jätkuda. Saksa hinnangul on tulevikku keeruline prognoosida, sest võimalikke arengustsenaariume on palju. Isegi juhul, kui sõjategevus mingil kujul jätkub, võib naftaturge rahustada see, kui Hormuzi väin jääb laevaliiklusele avatuks. Samas ei pruugi hinnad naasta sõjaeelsele tasemele.

Saates puudutatakse ka seda, kuidas globaalne julgeolekuolukord mõjutab Eesti energiajulgeolekut. Bensiini- ja diislikütuse hinnad on juba tõusnud, kuid gaasituru puhul toob suvi tavaliselt mõningast leevendust, sest tarbimine väheneb. Euroopa gaasitarneahelad on viimastel aastatel oluliselt muutunud. Venemaa gaasi osakaal on vähenenud ning üha suurem roll on LNG-l, mida tuuakse näiteks Ameerika Ühendriikidest.