Kärt Vilt: jõukust ei mõõdeta tulevikus enam selle järgi, palju keegi jaksab tarbida

Viru Keskust on parimatel aegadel külastanud kuni 15 miljonit inimest aastas. Tallinna kesklinnas tegutsev kaubakeskus on investeerinud jätkusuutlikkusse miljoneid eurosid ning saavutanud sellega regiooni väikseimad kulud ja konkurentsieelise, meelitades ligi prestiižseid brände, kes valivad partnereid just kestlike tegevuste järgi.

Keskus on kestlikkuse teed käinud aastaid. Kärt Vildi sõnul on kaubanduskeskus oluline linnasüda, mis kannab arvatust palju suuremat rolli. Vilt elab ja töötab kesklinnas ning käib enamasti jala, juhiload on tal olnud alles paar aastat. “Olen nautinud elu linnas ja kasvatan täna kesklinnas ka oma poega,” rääkis ta.

Nii hindab ta seda, et keskusest on saanud justkui Tammsaare pargi pikendus, õdus ja meeldiv koht, kus kohtuvad kogukonnad, kuhu on võimalik tulla jala ning end hästi tunda. Seepärast peavad nad tegelema jätkusuutlikkuse ja ligipääsetavusega. “Kui olla Eesti külastatuim koht, jääd paljude inimeste igapäevasele trajektoorile, siin on ühistranspordi sõlmpunkt. Kõige sellega tuleb arvestada.”

Viru Keskusel on ESG strateegia, mis peab Vildi sõnul olema osa äristrateegiast. “Justkui majakas, mis näitab suunda, millesse usutakse ja mis päriselt väärtust toob,” võrdles ta.

Ta lisas, et nad arutavad pidevalt üürnikega, kuidas asju veel paremaks teha. Eesmärkide elluviimiseks on tema sõnutsi vaja õigeid inimesi, kel jaguks tahet, aga ka oskusi ja usku kestlikkusteemadesse.

Milline võiks kaubanduskeskus välja näha 10‒15 aasta pärast? Vilt usub, et keskused kujunevad mikrolinnaosadeks. “Viru Keskuses me juba näeme neid jooni: oleme vähendanud kaubanduspindasid, teinud toidutänava, millest on kujunenud kogukondade kohtumispaik,” kirjeldas ta.

Ajal, mil kaubandus liigub interneti, tuleb mõelda uutele lahendustele. “Kaubanduskeskusel peab olema sügavam tähendus, ruum peab andma platvormi kultuuriüritusteks, hääle erinevatele sotsiaalsetele kihtidele. See ei saa olla allutatud üksnes tarbimisele.”

Tarbimisest rääkides tõdes Vilt, et kiirmood pole tegelikult üdini kajulik. Halb on ületarbimine, mida madal hind soodustab. “Loomulikult on see [kiirmood] kokkuvõtlikult öeldes halb, kuid meie kohustus kaupmeestena on oma tarbijaid harida ja teha kõik selleks, et nad oleksid teadlikumad, milliseid materjale eelistada, kuidas midagi parandada jne.”

Viru Keskus on teadlikkuse tõstmiseks korraldanud targalt tarbimise päeva, kus valdkonna eksperdid, kliendid ja tarbijad arutlesid, kuhu rõivatööstus suundub, milliseid materjale peaks tulevikus kasutama ja kuidas rõivaid paremini disainida.

Vilt näeb, et tulevikus ei mõõdeta jõukust selle põhjal, palju keegi jaksab tarbida, vaid selle järgi, kuidas asju pikemalt ja sisukamalt kasutada, hoida, hooldada ja parandada. “10‒15 aasta pärast kohtuvad mikrolinnakeskustes töö, kodu ja kool ‒ seal on erinevad teenused. Tugevalt tuleb sisse personaalsus ja pole kindel seegi, kas neid kohti edaspidi üldse kaubanduskeskusteks nimetatakse,” rääkis Vilt.

Saatele omaselt esitas Vilt järgmisele külalisele küsimuse: kui roheteemad ja kestlikkus ei tuleks seadusandlusesse sisse, siis kuidas näha oma sektorit mõne aja pärast?