Kestlikkus aitab Pauligil järgmised 150 aastat äris olla
- ST
Pauligi turundusjuht Mariell Toiger: surnud planeedil ei saa äri teha
Toidutööstusettevõtte Paulig Grupi turundusjuht Mariell Toiger usub, et kestlikkus ei tohi olla lihtsalt üks igav kohustus, vaid loomulik osa sellest, kuidas me indiviidide ja ettevõtetena iga päev toimetame. „Päeva lõpuks on see maailma, inimeste ja ka äri huvides. Surnud planeedil ei saa äri teha,“ ütles ta raadiosaates „Juhtides tulevikku”.
Mariell Toigeri sõnul kiputakse kestlikkusest rääkides hüppama liiga kiiresti tegevuste ja raporteerimise juurde, unustades ära, miks see teema on üldse oluline. „Kui alustaksime rohkem eesmärgipärasest kommunikatsioonist, oleks ka tegevused loogilisemad ja arusaadavamad,” tõdes ta.
Paulig on kestlikkusele pühendunud aastakümneid. Ettevõte loodi 1876. aastal ning soov on kesta järgmised 150 aastat ja kauemgi. „See eeldab vastutust tulevaste põlvkondade ja toidutuleviku ees,“ ütles Toiger.
Toiger avas, et nii tal isiklikult kui ettevõttel on oluline soov jätta maailm tulevastele põlvedele paremas seisus, kui see meile anti. „Reisides näeb, kui palju on maailmas prügi. Eestis on meil teed puhtad ja korras, kuid seda ei saa võtta iseenesestmõistetavana,” rääkis ta.
Jätkusuutlikkus pole ainult regulatsioonide täitmine ja tüütu kohustus, vaid osa ettevõtte DNA-st ja igapäevategevustest. Ettevõtetelt oodatakse täna palju suuremat rolli, sest nende mõju ulatub sageli riigipiiridest kaugemale. Ettevõtted peavad ise lahendusi pakkuma, mitte olema osa probleemist, märkis Toiger.
Kopsakad investeeringud
Paulig seadis juba 2018. aastal kestlikkuse eesmärgid aastaks 2030. Viie aasta pärast peab 70% nende müügikäibest tulema toodetest ja teenustest, mis toetavad inimeste ja planeedi heaolu. „Kui palju on neid, kes mõtlevad 12 aastat ette? Tegelikult on see aga isegi lühike aeg,“ lausus turundusjuht.
Et eesmärgid ei jääks pelgalt paberile, lõi Paulig sisemise kliimafondi, mis tähendab, et ettevõte maksustab end oma CO2 heitmete alusel ning investeerib kogutud raha tegevustesse, mis aitavad vähendada jalajälge.
Sel aastal ulatub fondi maht 2,5 miljoni euroni. Raha kasutatakse muu hulgas elektriveoautode kasutuselevõtuks, kestlike pakendite arendamiseks ja põllumajanduslike praktikate uuendamiseks.
Püstitatud sihtidele heidetakse põhjalik pilk peale igal aastal. Kui mõni eesmärk vajab tähtaegade ülevaatamist, tuleb seda teha. Tähtis on see, et nende nimel sihikindlalt töötatakse, möönis Toiger.
Kestlikkus on oluline nii Pauligi töötajatele kui ka tööle kandideerijatele, mida tuuakse töövestlustel sageli esile. „Inimesed tahavad töötada ettevõttes, mille tegevus on väärtuspõhine ja mis loob positiivset mõju. Oleme Pauligis jätkusuutlikkusega tegelenud pikalt ja selleks, et seda hästi teha, tuleb vahel jätta muu tegemata,” selgitas ta.
Aeglased pöörded
Kestlikkus on pika vaate küsimus. Tarneahelas võtab rohepööre aega ja seda eriti põllumajanduses, kus paljud muudatused nõuavad suisa 10–15 aastat tööd. Paulig on olnud mitme oma tarnija esimene klient, kes on sõlminud pikemaajalised lepingud just kestlike lahenduste elluviimiseks.
Üks hea näide on koostöö Lantmänneniga, kellelt hangitakse nisu, mille jalajälg on 30% väiksem tavanisu kasvatamisest ja mille abil saavutati 50% väiksem süsiniku jalajälg Santa Maria tortillade tootmisel.
Tarbija rahakott on aga hinnatundlik ja sageli ei olda valmis maksma rohelisema toote eest. Sel juhul aitavad Toigeri sõnul kaasa regulatsioonid. „Me vajame reegleid, mis aitavad luua võrdset mänguvälja,” lausus ta ja tõi näiteks, et Kesk-Euroopa toiduainetööstuses võiks kasutuses olla juba tarbijate seas omaks võetud toiteväärtuse hindamissüsteem nutri-score.
Toiger usub, et edu omandavad need, kes julgevad katsetada ja proovida, kuid rõhutab, et kõik katsetused ei pea ega saagi olla viljakad.
„Tuleb olla ambitsioonikas ja mitte rahulduda olemasolevaga, vaid seada eesmärk suuremat mõju avaldada. Oled sa tarnija, lahendusepakkuja, tarbija või suurkorporatsioon – me peame kõik mõtlema, mida saame teha, sest see on meie enda ja meie tuleviku huvides,” rääkis Toiger.
Saatele omaselt esitas Toiger järgmisele külalise küsimuse: mis on järgmise kümnendi suurim väljakutse jätkusuutlikkuse valdkonnas sinu ettevõttele?
Äripäeva raadio saatesarjas „Juhtides tulevikku“ avavad tippjuhid, kuidas nemad oma ettevõtet kestlikuma arengu suunas juhivad. Igas saates on külas üks Rohetiigrisse kuuluva ettevõtte juht, keda usutleb saatejuht Rivo Sarapik. Raadiosaade valmib koostöös Äripäeva portaaliga Kestlikkusuudised. Saade on eetris kord kuus neljapäeviti.
Seotud lood
„Kui ettevõtte soov on tulevikus äri edasi ajada, ja vähesed ettevõtted on üles seatud vaid paariks aastaks, siis jätkusuutlikkusega lihtsalt peab tegelema,“ rõhutab Paulig Grupi turunduse valdkonna juht Mariell Toiger.
Lasita Aken ASi juht Karl-Martin Rammo on roheteemasid alati vajalikuks pidanud, kuid tõeline heureka-hetk tabas teda Rio de Janeiro olümpiamängudeks valmistudes. Ühtekokku neljadel olümpiamängudel osalenud Rammo sõnul oli ujudes igapäevane see, et lahes hulpisid vastu plast ja prügisaared ning surnud ja roiskunud elukad. “See oli hetk, kus taipasin, et olenemata sellest, kus maailma otsas me ka poleks, jõuab kõik ühel hetkel merre,” rääkis ta raadiosaates “Juhtides tulevikku”.
Creditinfo Eesti tegevjuht ja Rohetiigri nõukoja liige Elari Tammenurm usub, et jätkusuutlik majandusmudel ei sünni kiirete hüpetega ning üksnes regulatsioonide survel. „Kui roheteemad jäävad ainult suurfirmade või aktivistide pärusmaaks, siis me ühiskonnana ei võida. Rohepööre peab olema laiem, kaasav ja teadlikult juhitud protsess – nii majanduses kui ka ühiskonnas tervikuna,“ tõdes Tammenurm raadiosaates “Juhtides tulevikku”.
Ehkki A. Le Coqi juhile Jaanus Vihandile on roheteemad väga südamelähedased, ütleb ta, et otsuseid tuleb teha laiemat pilti ja olukorda arvestades. “Ükskõik, mis ajal me ei elaks, prioriteedid peavad paigas olema. Tänases päevas paneksin ma prioriteediks number üks julgeoleku,” ütles Vihand raadiosaates “Juhtides tulevikku”.
Tallinna Sadama eesmärk on olla Läänemere uuendusmeelseim sadam, sest innovatsioon ja keskkonnasõbralikkus loovad konkurentsieelise.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kestlikkusuudised esilehele