- ST
Kuidas kindlustada Eesti ja Euroopa energiatulevik? Arutlevad Kersti Kaljulaid ja Marko Mihkelson
President Kersti Kaljulaid ja riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson arutlevad, kuidas Euroopa ja Eesti saavad tagada energiajulgeoleku olukorras, kus Venemaa kasutab fossiilkütuseid relvana.
Kaljulaidi sõnul tuleb vaadata suuremat pilti, mitte ainult elektrit või gaasi. „Meie eesmärk peab olema, et kõik tarneahelad idasuunal oleksid läbi lõigatud absoluutselt kõikides kütuseliikides,“ rõhutas ta. President tõi esile ka vajaduse investeerida salvestusvõimsustesse ja elektrivõrkude tugevdamisse: „Mida me ei peaks maksma, on omaenda otsustamatuse hind.“
Mihkelson osutas, et Venemaa energiatulud on endiselt märkimisväärsed. „Aastas teenib Venemaa keskmiselt 120 miljardit dollarit fossiilkütuste müügist. Kõige parem relv nende mõjutamiseks on peamise tuluallika vähendamine,“ ütles ta. Samas meenutas ta ajaloolisi näiteid, kus naftaturu surve on viinud geopoliitiliste murranguteni.
Energiajulgeolek ei tähenda ainult hindade või tarnekindluse küsimust, vaid on ka väärtuspõhine valik. „Isegi makstes natuke kõrgemat hinda, toetame Ukrainat ja kindlustame oma vabadust,“ võttis Kaljulaid mõtte kokku. Mihkelson lisas, et eestlaste „positiivne rahulolematus“ on jõuallikas, mis sunnib otsuseid tegema ka keerulistes oludes.
Kuula sisuturundussaadet „Energiakool" ja saa teada, millised sammud on Eesti ja Euroopa energiajulgeoleku tugevdamiseks kõige kriitilisemad. Saadet juhib Henrik Kalmet.
Seotud lood
Varahaldur ja majandusekspert Peeter Koppel leiab, et praegune majanduskeskkond on suhteliselt kesine, kuid me pole selles lõpuni ise süüdi.
Energiaparkide arendaja Eveconi juht Karl Kull ja Alexela energiakaubanduse juht Kalvi Nõu leiavad, et Eesti ei olekski üldse pidanud jõudma olukorda, kus Elering tõi üle öö Kiisa jaama turule prognoositust suuremas mahus ning selle äraviimise plaanita, sest see teeb investeerimise ja hindade tegeliku allatoomise väga keeruliseks.
„Kui Ukrainas käib sõda ja USA presidendi Donald Trumpi trikid on kõik ebastabiilsemaks muutnud, siis ei juhtu midagi, kui oma taastuvenergia eesmärgid natukene hiljem saavutame,“ ütles Rohetiigri nõukogu esimees Andres Veske.
Nädalavahetusel toimunud desünkroniseerimine oli alles esimene samm Eesti energeetika vajaduste lahendamiseks. Veel on astuda palju samme, et elekter oleks Eestis tarbijale mõistliku hinnaga ning varustuskindlus oleks tagatud.
Lätis peakontorit omav finantstehnoloogia ettevõte Wandoo Finance näeb oma suurimat kasvupotentsiaali Ladina-Ameerikas. Ettevõtte asutaja ja tegevjuhi Iveta Bruvele sõnul on Peruus saavutatud veidi enam kui aastaga laenutaotluste maht, mis läheneb Poola turule, kus ettevõte on tegutsenud kümme aastat. Samal ajal tugevdab Wandoo Finance kohalolekut Baltikumi kapitaliturgudel ning otsib uusi kasvuvõimalusi väljaspool traditsioonilist tarbijalaenuäri.
Enimloetud
4
Asekantsler üritab kompromissi vahendada
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Täna algavad rahukõnelused Šveitsis
Asekantsler üritab kompromissi vahendada
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele