Suurarendused ja kogukond: vähem jutukoosolekuid, rohkem tegelikku kaasamist

Tuumajaama arendamisega tegeleva Fermi Energia keskkonnajuht Diana Revjako toob oma kogemusest põhjal välja paradoksi: „Inimesed tahavad olla algusest peale arendusprojekti kaasatud ja samas tahavad nad saada algusest peale hästi täpseid vastuseid, aga need kaks ei käi kokku. Kui sul on täpsed vastused olemas, siis on kõik juba läbi mõeldud ja otsustatud ning projektid valmis ega ole palju võimalust midagi muuta.“

Revjako sõnul kulus Fermi Energial selle peale üsna palju aega, et inimesed saaksid aru, et varajane kaasamine tähendabki seda, et näidatakse, kuidas projekt sünnib, kuidas see areneb ja antakse päriselt võimalus kaasa rääkida. “Kõigepealt tulebki lammutada sein – vastuolu tahtmise vahel olla varakult kaasatud ja saada kohe täpseid vastuseid. Igaüks, kes on arendusprojekti teinud, saab aru, et see on kasvav organism, mis muutub kogu aeg, enne, kui see on ehitamiseks valmis. Uued asjad ja küsimused toovad järjest uusi lahendusi lauale.”

Fermi Energia näitas kogukonnale, mis uuringuid nad tegid, mis mõtted neil olid ja kui tulid järgmised uuringud, siis kuidas oma mõtteid vastavalt tulemustele muutsid. “Meil on avalikud koosolekud ja täiendavalt huviliste gruppidele järjekoosolekud, mis sarnanevad pigem töökoosolekutele, lisaks oleme viinud huvilisi naaberriiki tuumajaamu koha peale vaatama. Küsitlusi oleme teinud, et näha suuremat pilti. Tuleb kasutada tööriistade kombot, et luua tervikpilt,“ rääkis Revjako.

Künnap meenutab, et 10—15 tagasi olid menetlused lihtsamad ja ka kaasamist praktiliselt polnudki vaja teha. „Me ei taha täna sinna tagasi minna, kuidas siis asju tehti. Keerukuse lisandumisega on samas asjad hakanud aina rohkem takerduma ja venima. Selle lahendamiseks on hakatud vaatama riigi poole, et keskvõim otsustaks kohaliku tasandi asjad ära. See on vale tee. Otsustamine peab olema seal, kuhu projekt tuleb. Kui kaasamine on õigesti tehtud, siis on võimalik saavutada ajavõit protsessides. Soomes kestavad menetlused 5+ aasta asemel 1—2 aastat, kogukond on rahul ja vaidlustusi vähem. Hea kaasamine on aus, kohalik ja selge protsessiga. Meil on viimane aeg mõtestada Eestis kaasamine ümber, liiatigi arvestades, et tehnilised vahendid nagu ChatGPT ei tee protsessi arendajate ja KOVide jaoks lihtsamaks.“

Revjako rõhutab, et kaasamist ei tasu teha üksnes seaduses sätestatud miinimumi järgi: „Vähe on teadlikkust inimpsühholoogiast. Kui seda tunned, oskad kaasamist ka paremini planeerida. Täitmata lüngad täidab inimene kõige hullemaga ära.“

Juunikuu „Soraineni sageduse“ saates arutlesime kogukonna kaasamise üle suurprojektide arendustesse. Saatejuhid on advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat Mario Sõrm ja advokaat Helery Maidlas. Saatekülalised on Fermi Energia keskkonnajuht ja juhatuse liige Diana Revjako ning Soraineni ehitus- ja kinnisvaravaldkonna juht, partner Paul Künnap.