Ööpäev läbi töötav tööstusettevõte Ericsson Eesti on endale püstitanud üsna ranged keskkonnasäästlikkuse eesmärgid.

- Saatest selgub, millised on Ericsson Eesti keskkonnasäästlikkuse eesmärgid ja kuidas need kajastuvad igapäevatöös.
- Foto: Andras Kralla
Erilise tähelepanu all on ettevõttes jäätmekäitlus ja energia kokkuhoid, rääkis Ericssoni ESG valdkonna juht Mariliis Leitud. “Praegu läheb meil ladestamisele alla 1% jäätmetest ja eesmärk, mille nimel töötame, on see, et põletusse läheks võimalikult vähe ja materjalid saaks ringlusesse minna,“ jagas ta ettevõtte edusamme.
ESG valdkonna juhi sõnul ei tehta ettevõttes keskkonna ja jätkusuutlikkuse tegevusi lihtsalt tabelisse märgitud „linnukese“ pärast, vaid otsitakse reaalseid toimivaid lahendusi. Nii näiteks ei paigaldatud ettevõtte katusele päikesepaneele, kuna arvutused ei näidanud projekti kasumlikkust. Selle asemel on neil parkimisplatsil elektriautodele päikesepaneelidest toodetud elektri laadimispunkt.
Kuulas saatest „Jätkusuutlik ja roheline”, millised on tulevikumaterjalid, mida Ericssonis kasutusele võetakse või kuidas digiprügist mugavalt lahti saada.
Ericsson Eesti ESG valdkonna juht Mariliis Leitud räägib ka, milliste tegevustega kaasatakse töötajaid vastutustundlikumalt käituma.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Saadet juhib Juuli Nemvalts.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Transpordisektoris on energiasääst ja keskkonnamõju üha enam fookuses. Surve on järk-järgult sõiduvahendeid välja vahetada keskkonnasõbralikemate vastu, ent üleminekuajal on tarvis alternatiive. Neste lahendus on taastuvtoorainest vedelkütus, mida toodetakse jäätmetest ja jääkidest ning mille kasutamine säästab keskkonda.
Investeeringud kestlikesse lahendustesse hõlmavad enamat, kui oleme seni harjunud mõtlema, rääkis LHV jaepanganduse ettevõtete finantseerimise osakonna juht Marko Kiisa.
Pandeemia, energiakriis, sõda Ukrainas ja kõikuvad sisendhinnad panevad viimastel aastatel Eesti taristusektori keerulisse olukorda. Kuidas ehitada ja planeerida pikaajalisi projekte maailmas, kus olud muutuvad kiiremini kui objektid valmida jõuavad?