Äritegevuse laiendamine Baltikumi: väljakutsed ja nende ületamine

Erinevad keeled ja paljudel juhtudel ka erinevad töömeetodid tekitavad täiendavaid väljakutseid vastastikuses suhtluses partnerettevõtetega. Keelebarjäär ja muutlikud töövõtted võivad raskendada koostööd, mis toob kaasa arusaamatusi, möödarääkimist, ajaraiskamist ja viivitusi otsuste tegemisel. Samuti on palju keerulisem koostada ühiseid dokumente (nt palga- ja arvestuspõhimõtted, töölepingud), eriti kui tegemist on erinevate riikide nõuetega.

Tõrgeteta suhtlus ettevõtte ja partnerite vahel tagab optimaalsed protsessid, seega on väikese ja selgelt määratletud võrgustiku olemasolu tõhusam kui otsida igas riigis erinevaid teenusepakkujaid.

Rahvusvaheliste ettevõtete juhtide üks kõige keerulisemaid ülesandeid on finantsandmete nõuetekohane konsolideerimine. Ühtsete aruannete koostamist raskendavad eri riikide normid ja aruandlus. Need lahknevused suurendavad vigade esinemise riski ja takistavad äriüksuste tulemuslikkuse täpset hindamist. Lisaks sellele võib finantsandmete ja aruannete konsolideerimine paljudel juhtudel nõuda märkimisväärsel hulgal aega ja inimressurssi.

Strateegilise finantsjuhtimise asemel tegelevad ettevõtte tegev- ja finantsjuhid sageli raamatupidamispartnerite ülesannete haldamisega. Lisaks kohalike eeskirjade järgimisele peavad nad täitma ka partneritega sõlmitud vastastikuseid kokkuleppeid, mille alla kuuluvad näiteks aruandlustähtaegadest kinnipidamine või sobivate kulukeskuste kasutamine.

Selliseid väljakutseid saab tõhusamalt ületada, kaasates protsessi partnereid, kes tegutsevad ettevõttega samadel turgudel, mistõttu ei pea finantsüksuse juht enam pühendama aega töö täiendavale koordineerimisele. Selline ühtlustamine aitab tagada ajakohase ja tõhusa andmete konsolideerimise.

Kõigis kolmes Balti riigis on erinevused nii üksikisiku tulumaksu baasis kui ka maksuvaba summade arvutuses. Samuti kohaldatakse erinevaid maksumäärasid. Lätis on näiteks ka palgaarvestuses vaja arvestada reeglitega, et nädalavahetusele langev püha kantakse üle lähimale tööpäevale. Selle tulemusena tuleb palgaarvestusele pühendada rohkem aega.

Ka Leedus on palgaarvestus keeruline. Seda raskendavad sagedased muudatused maksuseadustes, mistõttu peavad ettevõtted pidevalt jälgima seadusemuudatusi ja kohandama oma raamatupidamissüsteeme.

Eestis, kui märkimisväärse digiteerimise ja automatiseerimise arenguga riigis, on palkade arvutamise ja aruandluse protsess võrreldes Läti ja Leeduga muutunud märkimisväärselt lihtsamaks ja tõhusamaks. Ettevõtted saavad automatiseerida palgaarvestuse haldamist ning esitada aruandeid riigiasutustele lihtsamalt ja kiiremini. Nüüdisaegsete raamatupidamissüsteemide abil on võimalik töötada veelgi efektiivsemalt, kuid selliste süsteemide paigaldamine ja hooldus nõuab ettevõtetelt endalt lisainvesteeringuid.