Iduettevõtja: Eestis algab uus võbelus

“Eesti esimene ükssarvik pole piltlikult öeldes mitte Skype, vaid Eesti e-riik,” ütleb Ruusalepp. Pärast Skype’i müüki ja ka Playtechi börsileminekut tekkis Eestisse riskijulge kapital, mis investeeriti Eesti tehnoloogiaettevõtetesse ja mitte nii-öelda traditsioonilistesse varadesse. Eesti idusektori arengut on toetanud ka riigijuhid ja avalik sektor ning tulemuseks on üks maailma parimaid start-up-ettevõtete ökosüsteeme.

Üsna haruldane on iduettevõtete asutajate omavaheline tihe suhtlus ja ASI-st (Ambient Sound Investments – toim) alguse saanud klubi nimega Asutajate Selts (algselt Estonian Startup Leaders Club), kus kogemusi jagatakse asutajatelt üle põlvkondade, Wise’ist ja Boltist kõige uuemate idudeni. Olgugi et omavahel ka konkureeritakse, toetatakse üksteist igakülgselt, alates nõu küsimisest kuni investeeringuabini välja.

Koostöö olulisust nii avaliku ja erasektori vahel kui ka erasektori sees rõhutab ka Prangli. Näiteks toob ta Startup Estonia eestvedamisel advokaadibüroode koostöös kokku pandud alustavale ettevõtjale vajalikud mudeldokumendid ning riskikapitali assotsiatsiooni eestvedamisel muudetud osalusoptsioonide regulatsiooni, mis on senini oma ettevõtjasõbralikkuselt maailma kolme parima seas.

“Kui nõustasime Bolti rahastuse kaasamisel ja tehingu allkirjastamiseks notaris kokku saime – kõik 50 või rohkemgi investorit ja nende esindajat – ei mahtunud me suure notaribüroo kõige suuremasse nõupidamisruumi ära. Väga keeruline oli saada üle maailma kõiki ühte ruumi kokku. Siis tõdesime, et Bolti-suguste suurettevõtete siin hoidmiseks tuleb muuta seadust. Asusime koos teiste valdkonna osapooltega selle nimel tööle, et osalustega seotud tehinguteks ei peaks tingimata tulema notari juurde isiklikult kohale, vaid tehinguid saaks teha ka digitaalselt. Ka riigikogu tuli meiega siin kiiresti kaasa,” kiidab Prangli.

Ruusalepa sõnul on Eestil võrreldes Läti ja Leeduga olnud edumaa tänu Skype’ile, mis juba 2005. aastal tõi meie ettevõtlusruumi teadmise, et siit saab asutada ja juhtida globaalseid tehnoloogiaettevõtteid. Praegu on iduettevõtete arvuline kasv ja välisinvesteeringud Leedus suuremad kui Eestis, samas on sealne ökosüsteem tegemas läbi Eesti kümne aasta taguseid samme. Läti otsib oma kohta, kuid teeb seda aktiivselt.

“Eesti on jõudnud uue võbeluse, start-up-kevade faasi. Ennustan lähiaastatel kolme trendi: luuakse esimene tehisaru ja asutaja ühisettevõte; esimene naisasutaja loodud idufirma saab ükssarvikuks ning Eestisse luuakse läbi süvatehnoloogia idude intellektuaalne omand, mis toob meid väärtusahela kõrgemasse otsa,” ennustab Ruusalepp.

Prangli näeb idusektori turu elavnemist läbi kahe trendi. “Esiteks liigub fookus süvatehnoloogia- ehk deeptech-ettevõtetele ja teiseks muutub maailmas atraktiivseks Eesti kaitsetehnoloogia. Nõudlus selle järgi on suur ning ka oskusteave on meil olemas, suuresti tänu Ukraina ettevõtjatele, kes Eesti kaudu kaasavad kaitsetehnoloogia loomiseks kapitali. Meie idusektori ökosüsteem on sedavõrd ettevõtjasõbralik, et Eestit eelistatakse teistele riikidele,” räägib Prangli.