Parimad aastad võlakirjade emissiooniks on käes

Võlakirjadega kapitali kaasamise mõte on riigi puhul katta riigieelarve defitsiiti või näiteks suurenenud kaitsekulusid, räägib LHV panga võlakirjade valdkonna juht Silver Kalmus.

Lisaks riikidele võivad võlakirju emiteerida ka näiteks omavalitsused, riigi osalusega ettevõtted, pangad ja teised ettevõtted. Kalmuse sõnul muudavad ettevõtetele võlakirjade emiteerimise ahvatlevaks laenu tagasimaksmise tingimused.

„Võlakiri on üldjuhul selline instrument, kus sa võlakirja perioodi jooksul ei maksa tagasi põhiosa, vaid teenindad ainult intressimakseid. Põhiosa tasumine toimub alles võlakirja lõpptähtpäeval ehk võlakirja perioodi lõppedes. See tähendab, et sul tekib selle perioodi jooksul võimalus kasutada vabanenud rahavooge muude investeeringute või kasvuvõimaluste finantseerimiseks, luues seeläbi paindlikkust kapitali juhtimisel ja likviidsuse suurendamiseks.“

Viimase aja üheks kuumemaks teemaks on Krisaki sõnul aga igasugused „värvilised“ võlakirjad. „Rohelised, sinised ja muud sellised. Ei tea, millised veel on tulemas.“ Nagu kirjeldusest võib aimata, on tegemist jätkusuutlike võlakirjadega. „Jätkusuutlike võlakirjade tüüpe on laias laastus kolm,“ räägib Kalmus. On rohelised võlakirjad, jätkusuutlikkusega seotud võlakirjad ja sotsiaalsed võlakirjad.

Roheliste võlakirjade idee seisneb selles, et kogutud kapitali kasutatakse roheprojekti finantseerimiseks. Näiteks lubab sel aastal esimesena Eesti ettevõtetest Tallinna börsile rohevõlakirjad toonud kinnisvaraarendaja Liven, et tema võlakirjade emissioonis kaasatud kapital läheb rahvusvaheliste roheenergia märgiste saavutamiseks ehk tema uusarendused vastavad teatud energianõudmistele.

Jätkusuutlikkusega seotud võlakirjade eripära seisneb selles, et ettevõte valib ühe jätkusuutlikkuse eesmärgi, mida ta proovib ajas parandada. Võlakirja tingimustesse on sisse kirjutatud, et kui ta seda ei tee, siis saavad võlakirjade investorid selle eest preemiat ehk lisaintressi.

Sotsiaalsed võlakirjad olid väga populaarsed koroonapandeemia ajal. „Riikide poolt emiteeritud sotsiaalsete võlakirjade kapital suunati haiglatesse ja erinevatesse asutustesse, mis aitasid pandeemiakriisist välja tulla,“ räägib Kalmus.