Anneli Turkin: kliimaskepsis on hea, see paneb meid mõtlema

Endiselt leidub Eestis kliimaeitajaid, kes ei näe probleemi selles, et novembris on kümme soojakraadi. Skeptikud ei kao kunagi täielikult ära, on Turkin veendunud, ja see ongi hea. “See on väga hea, sest skeptikutel on oma roll täita. Nad suunavad meid efektiivsemalt mõtlema ja endalt küsima, kas see ikka on nii, kas nende mõttes või argumendis on midagi, kust saame õppida,” rääkis Turkin.

Kestlikkusteemadest tuleb rohkem rääkida, on Turkin kindel. Ta jagas, et “Hommik Anuga” saates käis külas Rootsis elav laulja Stig Rästa, kes rääkis, et paljud sealsed elanikud sõidavad elektriautodega ja fossiilkütusel sõitvate autode pärast tuntakse häbi. “Rootsi on ühiskonnana liikunud sinna, et ühiskond paneb paika normid ja survestab. Ma usun, et me jõuame ka ühel hetkel sinna,” sõnas Turkin.

Tallinna Lennujaam on seadnud ambitsioonika eesmärgi saada selleks aastaks süsinikneutraalseks ja aastaks 2030 kliimaneutraalseks.

Süsinikuneutraalsuse saavutamiseks maandavad nad tegevustega oma mõjusid nii palju kui võimalik. Kui jääb mingi osa, mida nad ei suuda maandada – näiteks jäätõrjega tekkinud jalajälg –, kompenseerivad selle süsinikukrediitidega, mis on lubatud süsinikuneutraalsuse saavutamiseks.

Et jõuda eesmärkideni, alustas Lennujaam oma süsiniku jalajälje mõõtmist juba 2018. aastal, võttes baasandmeteks elektri- ja gaasiküttekasutuse ning masinapargi heitmed. 2018 moodustas lennujaama jalajäljest suurima osa elekter, tänaseks tuleb 40% elektrivajadusest päikeseenergiast, mida nad ise toodavad. Lisaks kasutab Lennujaam fossiilse diisli asemel parafiinkütuseid ja investeerib masinapargi elektrifitseerimisse. Tõsi, kõiki masinaid pole võimalik elektrifitseerida, sest täna pole olemas elektril töötavat radade puhastusmasinat.

Hoopis keerulisem on kliimaneutraalsuseni jõudmine, misjuures on paika pandud, kui palju süsinikukrediiti võib osta, ülejäänud jalajälg tuleb alla viia oma panusega. “See on väljakutse, mis eeldab selliseid lahendusi, mida tegelikult täna veel maailmas ei ole," tõdes ta. Turkini hinnangul on umbes 60% küsimusi veel vastamata, sest pole tehnoloogiat või see on liiga kallis.

Turkin toob näiteks parafiinkütused, mis on kallimad kui diiselkütused. Ka roheenergia on fossiilsest kallim, potentsiaali näeb ta vesinikus. Jalajälje vähendamiseks on kütuste vahetamine aga oluline. Turkini sõnutsi liigutaksegi sinnapoole, et projekte hinnatakse nii rahalisest kui jätkusuutlikkuse vaatest.

Kliimaneutraalsuse nimel pingutavad lennujaamad üle maailma, mis annab ka Tallinnale kindlustunde. Turkini sõnul on põhjanaabritelt, näiteks Arlanda ja Helsingi lennujaamalt, hea õppida, sest nad asuvad meiega samas kliimavöötmes. Nii oskavad nad nõu anda, kuidas näiteks jäätõrjet teha. Kuigi naabrite rahakott on paksem, on nad sarnases seisus.