Hooletu tuletöö võib kaasa tuua kopsaka rahatrahvi – hullemal juhul võib see hävitada vara

Päästeameti andmetel tekib enim tulekahjusid bituumenist katusematerjali kuumutamisel, kus gaasleegi kasutamisel süttivad põlevmaterjalist katusekonstruktsiooni erinevad osad. Teiseks põhiliseks tuleõnnetuste põhjuseks on ketaslõikuriga töötamisel lenduvad sädemed, mis võivad inimestel jääda märkamata ja süüdata põlevmaterjali ka tunde hiljem. Tuletöö puhul on oluline nüanss see, et tuletöö tegemise koha ümbrus peab olema piisavas ulatuses ning hästi puhastatud põlevmaterjalist.

Lähiminevikust on tuua näide, kus tuletöö tegemisel sädemed süütasid ühe ehitusobjekti puitkonstruktsiooni. „Minu enda praktikas on üks kogemus, kus garaažis tehti õhtul tööd, peale inimeste lahkumist auto süttis ning kogu garaaž läks põlema,“ kinnitab Ahti Kuusk.

Kuusk ütles, et sageli ei teadvusta inimesed, et armatuurraua lõikamine ketaslõikuriga on samuti tuletöö. Nii võibki juhtuda, et ohutusnõuete eiramise tõttu lendavad sädemed kõrvalolevasse kilega kaetud penoplasti hunnikusse või kuluheina.

Forus soovitab eraisikul oma koju tuletöid tegema tellida samuti kutsetunnistusega töötaja. ”Naabrimehelt abi palumine, kui tal tuletööde tegemise teadmised ja oskused puuduvad, võib samuti tuleõnnetusega lõppeda.”

Hooletu tuletöö tegemine on täpselt samasugune tuleohutusnõuete rikkumine kui hoones tuleohutuspaigaldiste puudumine. Päästeametil on õigus selle eest teha trahvi. Täna on võimalik tuleohutusnõuete rikkumise eest juriidilist isikut trahvida 3200 euroga ja eraisikut 1200 euroga. Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna eksperdi Georg Kalde sõnul on viimase viie aasta jooksul näiteks eraisikuid trahvitud enam kui paarikümnel korral.

Ettevõtte või hoone omanik ei ole tuleohutusspetsialist ega pruugi olla kõikide õigusaktidega kursis. Kust tuleb teadlikkus, milliseid nõudeid tuleb täita?

Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna ekspert kinnitab, et tuletööde ohutusnõuded ja tuletöö koolituse nõue on Eestis erineval kujul kehtinud üle 20 aasta. Iga inimene ja ettevõte, kes sel alal tegeleb, peaks olema kursis nõuetega. „Päästeamet jagab üldinfot tuletööde kohta erinevatel koolitustel ja hoonete tuleohutuse kontrollimisel, kuid põhirõhk teadmiste ning oskuste omandamisel on siiski tuletöö tegijal endal,“ ütleb Georg Kalde.

Lisaks sellele, et Päästeamet jagab hoone omanikele infot, on ettevõtetes töökeskkonnaspetsialistid, kes peavad hindama erinevaid töökeskkonna riske.